Sillameistrid | Siltamestareita

Lauri Posti

Helsingi ülikooli läänemeresoome keelte professor, kes õppis Tartu ülikoolis ja kutsuti sinna ka audoktoriks.

Lauri Posti sai televaatajatele tuntuks „Naapurivisa” teise kohtunikuna Paul Ariste kõrval aastatel 1966–1970. Ametivennad olid kui teineteise peegelpildid. Tegemist oli keeleteadlastega, kelle ühised uurimisobjektid olid vadja, vepsa, liivi ja muud ohustatud sugulaskeeled. Helsingi ülikooli läänemeresoome keelte professori ameti päris Posti Lauri Kettunenilt, kelle teist õppetooli jätkas osaliselt ka Ariste soome-ugri keelte professorina Tartus. Viimatinimetatu kutsuti 1969. aastal Helsingi ülikooli audoktoriks. Posti kord jõudis kätte 1982. aastal, mil Tartu ülikool tähistas 350. aastapäeva.

Esmatutvust tegi Lauri Posti Tartu ülikooliga stipendiaadina 1931. aasta kevadsemestril, kui õppis seal eesti ja läänemeresoome keeli. Semestri lõpus, maikuus kirjutas ajaleht Postimees, et üliõpilane Lauri Posti saabus kolmeks kuuks Narva auahne eesmärgiga koostada vadja keele sõnaraamat. Reisile saatis ta Soome-Ugri Selts professor E. N. Setälä ettepanekul. Viimane oli äsja piirkonda külastanud ja saanud vihjeid mitme vadja keele kõneleja kohta. Posti teadusloome tugines paljuski tema välitöödele väikeste keelesaarekestega.

Posti naasis teadlasena Tartu ülikooli 1936/37. õppeaastaks, kuid järgmine kord tuli alles 20 aasta pärast. Baltimaade okupatsioon sulges tema uurimisobjektid – väljasuremisohus sugulaskeeled – Nõukogude Liidu võimupiiresse. Sinna jäi ka Tartu ülikool, mille tähtsus seetõttu just suureneski, et teadlastel lubati välitöid jätkata. Esimesel sõjajärgsel kultuuridelegatsioonil lubati külastada linna Posti juhtimisel 1956. aasta septembris. Siis kohtus ta muu hulgas vana sõbra Paul Aristega.

Posti kuulus president Urho Kekkoneni usalduse pälvinud sõprade ehk nende meeste hulka, kes lahkusid koos temaga 1932. aasta kevadel Akadeemilisest Karjala Seltsist. Kekkoneni moel lõi ka tema tööks vajalikke kontakte Eestiga nii, kuidas olud lubasid. Kui Kekkonen valiti Soome-Eesti Seltsi esimeheks, järgnes Posti talle hiljem sekretärina. Kui Kekkonen oli president, tegutses Posti Soome - Nõukogude Liidu sõprusühingu Eesti sektsiooni esimehena ja lõi kaasa mitmes koostöökomitees. Koos Kustaa Vilkuna ja Lauri Hakulineniga kuulus Posti kolmikusse, kes valmistas ette Kekkoneni legendaarse Eesti reisi.


Lauri Posti (1908–1988)

Lauri Posti tuli televisioyleisölle tutuksi Naapurivisan toisena tuomarina Paul Aristen rinnalla vuosina 1966–1970. Ammattiveljinä miehet olivat kuin peilikuvia. He olivat kielitieteilijöitä, joiden yhteisiä tutkimuskohteita olivat vatja, vepsä, liivi ja muut uhanalaiset sukukielet. Virkansa Helsingin yliopiston itämerensuomalaisten kielten professorina Posti oli perinyt Lauri Kettuselta, jonka toista oppituolia jatkoi osin myös Ariste suomalais-ugrilaisten kielten professorina Tartossa. Viime mainittu kutsuttiin Helsingin yliopiston kunniatohtoriksi vuonna 1969. Postin vuoro oli vuonna 1982, kun Tarton yliopisto vietti 350-vuotisjuhlaansa.

Ensi kerran Tarton yliopisto tuli Lauri Postille tutuksi stipendiaattina kevätlukukaudella 1931, jolloin hän opiskeli siellä viroa ja itämerensuomalaisia kieliä. Sen päätteeksi, toukokuun lopulla Postimees-lehti kertoi ylioppilas Lauri Postin saapuneen kolmeksi kuukaudeksi Narvaan kunnianhimoisena tavoitteenaan kirjoittaa vatjan kielen sanakirja. Matkaan hänet oli lähettänyt Suomalais-Ugrilainen Seura, jolle aloitteen oli tehnyt professori E. N. Setälä. Tämä oli äskettäin vieraillut seudulla ja saanut vihiä muutamista vatjan puhujista. Postin tieteellinen tuotanto perustui paljolti tällaisiin omiin kenttätöihin pienissä kielisaarekkeissa.

Posti palasi tutkijana Tarton yliopistoon lukuvuodeksi 1936–1937, mutta seuraavaan kertaan meni liki 20 vuotta. Baltian miehitys sulki hänen tutkimuskohteensa, katoamassa olevat sukukielet Neuvostoliiton valtapiiriin. Sinne jäi Tarton yliopistokin, mutta juuri siksi sen merkitys korostui, sillä sen tutkijat saattoivat jatkaa kenttätöitä. Ensimmäisen sodanjälkeisen kulttuurivaltuuskunnan sallittiin vierailla kaupungissa Postin johdolla syyskuussa 1956. Tällöin hän tapasi myös vanhan ystävänsä Paul Aristen.

Posti kuului presidentti Urho Kekkosen luotettuun ystäväpiiriin, niihin miehiin, jotka erosivat hänen mukanaan Akateemisesta Karjala-Seurasta keväällä 1932. Kekkosen tapaan hänkin avasi työlleen välttämättömiä yhteyksiä Viroon – olosuhteiden ehdoilla. Kun Kekkonen valittiin Suomalais-Virolaisen Seuran puheenjohtajaksi, seurasi Posti häntä myöhemmin sihteerinä. Kun Kekkonen oli presidentti, hän toimi Suomi-Neuvostoliitto-Seuran Eesti-jaoston puheenjohtajana ja monissa yhteistyökomiteoissa. Kustaa Vilkunan ja Lauri Hakulisen kanssa Posti kuului kolmikkoon, joka valmisteli Kekkosen legendaarisen Viron-matkan.

Kultuurielegatsioon etnograafiamuuseumi näitusega tutvumas. Vasakult näitust tutvustav Aino Voolmaa, Leeni Vesterinen, Lauri Posti ja Irja Harmas, seljaga tõenäoliselt Eeva Niinivaara. | Kulttuuridelegaatio Tarton valtiollisessa etnografisessa museossa, nykyisessä Viron kansallismuseossa (ERM) syyskuussa 1956. Vasemmalta esittelijä Aino Voolmaa, Leeni Vesterinen, Lauri Posti ja Irja Harmas, selin oletettavasti Eeva Niinivaara. Foto: Hudo Rips, ERM Fk 1226:26

Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa

  1. Pilt/Kuva: Sõprusvõistlus/Naapurivisa, Eesti TV ja Mainos-TV 18.9.1966
  2. Vadja keele sõnastik koostamisel, üliõpilane Lauri Posti Narvas, Postimees 23.5.1931
  3. Lauri Posti kõneleb visiidist Tartu Ülikooli, Eesti Raadio 23.9.1956, 
  4. Professor Paul Ariste vestlus professor Lauri Postiga, Eesti Raadio 27.9.1956
  5. Fakt, Soome eestlaskond punases Eestis, Vaba Eestlane 10.10.1956
  6. Fakt, Eesti kultuurinädal Soomes, Vaba Eestlane 3.6.1967
  7. Eesti kultuuripäevade avamine Soomes, Eesti Raadio 15.6.1967
  8. Viron kulttuurin kavalkadi, Helsingin Sanomat 17.5.1967
  9. Arvo Laanest, Lauri Posti mälestuseks, Sirp ja Vasar 18.3.1988
  10. Eeva Niinivaara, Yhä paistaa sama aurinko, Otava 1988
  11. Pekka Lilja ja Kulle Raig, Urho Kekkonen ja Viro, Minerva Kustannus 2006
  12. Lennart Meri intervjuu YLE televisioonile 4.09.2000, Vabariigi Presidendi Kantselei
  13. Varje Sootak, Kui Kekkonen Tartus käis, Universitas Tartuensis 4/2014
  14. Posti, Lauri Albert, Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944, Rahvusarhiiv
  15. Seppo Suhonen, Lauri Posti, Kansallisbiografia 3.4.2006
  16. Eesti ja Soome lugu Helsingi Hietaniemis, Hietaniemen Viro-opas, Pekka Linnainen 2010–
  17. Hietaniemi kalmistu, Helsingi, Wikipedia (eesti)