Sillameistrid | Siltamestareita

Oskar Anders Ferdinand Lönnbohm

Soome korrespondentide ja uurivate ajakirjanike eelkäija ning Eino Leino vanem vend, kes koostas esimese soome–eesti sõnastiku.

O. A. F. Lönnbohm oli 19. sajandi teise poole keeleteadlaste hulgas üks innukamaid ja usinamaid estofiile. Ta läks 1877. aasta aprillis esimesele ja peaaegu aasta kestnud reisile, mille käigus tutvus muu hulgas Hiiumaa ja Saaremaaga ning Tartu kultuuritegelastega. Lönnbohm käis Eestis ringi kui uuriv ajakirjanik ja korrespondentide eelkäija, kelle kirjutisi ja ülevaateid avaldati arvukalt väljaannetes Uusi Suometar ja Aamulehti. Vastupidi tutvustas ta hõimusuhteid ja Soome eluolu ka Tartus ilmunud Postimehes, mis kutsus teda kirjasaatjaks 1878. aastal.

Oma reisidel kogus Lönnbohm rohkesti keelelist ja etnograafilist materjali, kuid sellega seotud uurimis- ja avaldamisprojektid jäid enamasti kavatsuseks või pooleli. Sellest hoolimata oli Lönnbohm oma aja esimesi ja olulisemaid kultuurisilla ehitajaid, kes innustas sugulasrahvaid üksteisest rohkem teada saama ja üksteise keelt õppima. Lönnbohmi Soome–eesti sõnastik Ahlqvisti lugemiku tarbeks oli küllaltki õhuke, kuid siiski esimene sõnaraamat võõrkeelest eesti keelde.

Teerajajana oli Lönnbohm üks Eesti sädeme süütajaid. Suur oli tema mõju oma nooremale vennale Eino Leinole, kellele ta rääkis juba lapsena Eestist kogutud muinasjutte. Samad lood jõudsid ka Lauri Kettuneni esimesse lugemikku. Viimase huvi eesti keele vastu oli äratanud Kaarle Krohn. Kettuneni eelnev huvi oli küll külvatud juba Kuopio ühiskoolis, kus Kettuneni koolikaaslane oli eesti tüdruk Madlena Ploompuu, hiljem tuntud Leeni Vesterinenina. Õppekoha Soomes oli talle korraldanud O. A. F. Lönnbohm – kes siis veel – ja samas ka majutuse teise venna Kasimir Leino kodus.


O. A. F. Lönnbohm (1856–1927)

O. A. F. Lönnbohm oli innokkaimpia ja ahkerimpia estofiilejä 1800-luvun jälkipuoliskon kielitieteilijöiden joukossa. Hän lähti toukokuussa 1877 ensimmäiselle ja lähes vuoden kestäneelle retkelleen, jonka aikana hän tutustui mm. Hiidenmaahan ja Saarenmaahan sekä Tarton kulttuurivaikuttajiin. Lönnbohm kiersi maata kuin tutkiva journalisti ja kirjeenvaihtajien edelläkävijä, jonka kirjoituksia ja katsauksia julkaistiin runsaasti Uudessa Suomettaressa ja Aamulehdessä. Vastavuoroisesti hän esitteli heimosuhteita ja Suomen oloja tarttolaisessa Postimees-lehdessä, joka pyysi hänet kirjeenvaihtajakseen vuonna 1878.

Matkoillaan Lönnbohm keräsi runsaasti kieli- ja kansatieteellistä aineistoa, mutta niihin liittyvät tutkimus- ja julkaisuhankkeet jäivät enimmäkseen aikeiksi tai keskeneräisiksi. Tästäkin huolimatta Lönnbohm oli aikanaan ensimmäisiä ja tärkeimpiä kulttuurisillan rakentajia, joka innosti  heimokansoja tuntemaan toisiaan ja oppimaan toistensa kieltä. Lönnbohmin Suomalais-virolainen sanasto Ahlqvistin lukemistoa varten oli suppea, mutta siltikin ensimmäinen sanakirja vieraasta kielestä viroon.

Uranuurtajana Lönnbohm oli Viron-kipinän sytyttäjiä. Tunnetuin on hänen vaikutuksensa nuorempaan veljeensä Eino Leinoon, jolle hän kertoi jo lapsena Virosta keräämiään satuja. Samat tarinat olivat myös Lauri Kettusen ensi lukemisto, kun professori Kaarle Krohn oli herättänyt hänen kiinnostuksensa viroon. Varhaisin siemen oli tosin kylvetty jo Kuopion Yhteiskoulussa, jossa Kettusen koulutovereita oli virolaisneito Madlena Ploompuu, myöhemmin Leeni Vesterisenä tunnettu. Opiskelupaikan Suomesta oli tälle järjestänyt O. A. F. Lönnbohm – kukapa muukaan – ja samalla majoituksenkin toisen veljensä Kasimir Leinon kodista.


Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa

  1. Pilt/Kuva: O.A.F. Lönnbohm muuseumis, Paavo Nederström, Kuopio kultuuriajaloo muuseumi pildikogu | Kuopion kulttuurihistoriallisen museon kuva-arkisto
  2. O. A. F. Mustonen (Lönnbohm), Soome-eesti keele sõnaraamat Ahlqvist'i "Lukemisto" tarvis (Suomalais-virolainen sanasto Ahlqvistin lukemistoa varten), Viipurin Kirjallisuuden Seura 1882
  3. Lauri Kettunen, Tieteen matkamiehen uusia elämyksiä, murrosvuodet 1918–1924, WSOY 1948
  4. Tellervo Krogerus, O. A. F. Lönnbohm, mies ja maine, SKS 1983
  5. Olli Vesala, Soome ja Eesti ajakirjanduse vastastikused peegeldused 1880–1883, Tartu Ülikool 2007
  6. Seppo Zetterberg, Viron-vaeltaja O. A. F. Lönnbohm, Elo 1/2015
  7. Seppo Zetterberg, Suomen sillan kulkijoita, Siltala 2015
  8. Eino Leinon tukija ja esikuva: vanhin veli Oskari, Kainuun Eino Leino -seura ry
  9. Tellervo Krogerus, Oskar Andreas Ferdinand Lönnbohm, Kansallisbiografia 11.10.2005