Sillameistrid | Siltamestareita

August Ahlqvist

Mitmekülgselt andekas kultuuri- ja keelesuhete nurgakivide laduja, tänu kellele pääseti tsensuurist ja trükiti Kuopios eepos „Kalevipoeg”.

August Ahlqvisti huvi eesti keele vastu tekkis Elias Lönnroti kogumisretkel Eestis tehtud tähelepanekute mõjul. Ta oli kohtunud oma eeskujuga juba 1844. aasta kevadel noore üliõpilasena kodulinnas Kuopios, vahetult enne tolle ärasõitu uurimisretkele. Neli aastat hiljem juurdles hõimumeelne 22-aastane Ahlqvist oma kirjas Lönnrotile soome ja eesti keele ühendamisest saadava kasu üle. Viimane vastas, et keeled on üksteisest liialt võõrdunud, et neid võiks „enam kunagi üheks kirjakeeleks pöörata”. Üks oli Eesti olusid tundev ja eesti keelt kõnelev realist, teine keelt alles õppiv Eestist vaimustunud idealist.

Põhjalikumalt tutvus Ahlqvist Eestiga 1854. aasta lõpus, kui kogus Ingerimaal ainest vadja keele õppimiseks. Ta tõdes, et see töö eeldab eesti keele tundmist, ja läks Tartusse. Neljakuulise, olgugi et planeerimata külastuse käigus omandas Ahlqvist hea eesti keele oskuse, sõlmis kontakte ja tutvus mitmest küljest maa kultuuriga. Nii nagu Lönnrot, osales ka tema Õpetatud Eesti Seltsi koosolekutel, tegi seal isegi ettekande vadjalastest ja ta paluti seltsi korrespondentliikmeks.

Usina kirjamehena avaldas Ahlqvist juba järgmisel aastal teose Eesti moodsast kirjandusest. Raamat tutvustas pealkirjast hoolimata laiemalt nii kultuuriajalugu kui ka teenis keeleõppe eesmärki. Tegemist oli esimese eesti kirjanduse üldülevaatega soome keeles. Järgmine lasi end oodata 1939. aastani, mil Friedebert Tuglas avaldas kirjandusajaloo.

Tartus leitud tuttavatest osutus eriti väärtuslikuks Õpetatud Eesti Seltsi sekretär Emil Sachssendahl, kellega koos Ahlqvist lahendas eepose „Kalevipoeg” avaldamisega seotud probleeme. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi 1854. aasta märtsis tsensuurile esitatud viimistletud käsikiri oli saanud otsekohe täieliku ilmumiskeelu. Ahlqvist tegi ettepaneku avaldada teos Soomes, kus järelevalve oli leebem ja trükkiminegi vahest soodsam. Ta vahendas kontakte ja lubas teose müüki võtta. Projekt venis. Selle aja jooksul nõustus tsensuur n-ö teadusliku saksa-eesti tekstiga, mis trükiti vihikute kaupa Tartus aastatel 1857–1861. Eestikeelne rahvaväljaanne avaldati lõpuks 1862. aastal Kuopios Aschani trükikojas, kus Ahlqvisti poolvend oli ametis faktorina.

1863. aastal määrati Ahlqvist Elias Lönnroti järglasena Helsingi ülikooli keele ja kirjanduse professoriks. Juba enne seda töötas ta eesti keele dotsendina. Ahlqvist karmistas soome keele õppe nõudeid, lisades õppekavasse lähedased sugulaskeeled, eeskätt eesti keele. Ahlqvisti juhendamisel kaitses doktoritööd ka eesti keeleteadlane Jakob Hurt.

Mitmekülgselt andeka inimesena kirjutas Ahlqvist lisaks luuletusi. 1869. aasta esimese laulupeo kavasse kuulunud „Mu meeles seisab alati” sõnad tõlkis Lydia Koidula tema riimi seatud „Savolase laulust”.


August Ahlqvist (1826–1889)

August Ahlqvist kiinnostui viron kielestä Elias Lönnrotin keruumatkallaan Virossa tekemien havaintojen ansiosta. Hän oli tavannut esikuvansa jo nuorena ylioppilaana kotikaupungissaan Kuopiossa keväällä 1844, juuri ennen tämän lähtöä tutkimusmatkalleen. Neljä vuotta myöhemmin heimohenkinen, 22-vuotias Ahlqvist pohti kirjeessään Lönnrotille suomen ja viron kielten yhdistämisen etuja. Tämä vastasi kielten vieraantuneen liian kauas toisistaan, jotta niitä voisi "enää milloinkaan yhdeksi kirjakieleksi taivuttaa". Toinen oli Viron olot tunteva ja viroa puhuva realisti, toinen kieltä vasta aloitteleva, mutta Virosta innostunut idealisti.

Syvemmin Ahlqvist tutustui Viroon loppuvuonna 1854, kun hän keräsi Inkerinmaalla aineistoa vatjan kielioppia varten. Siellä hän totesi, että työ vaatii viron kielen tuntemusta, ja lähti Tarttoon. Nelikuukautisella, vaikkakin suunnittelemattomalla vierailullaan Ahlqvist hankki hyvän viron taidon, solmi yhteyksiä ja perehtyi moninaisesti maan kulttuuriin. Lönnrotin tapaan hänkin osallistui Viron Oppineiden Seuran kokouksiin, piti siellä esitelmänkin vatjalaisista ja tuli kutsutuksi seuran kirjeenvaihtajajäseneksi.

Ahkerana kirjoittajana Ahlqvist julkaisi jo seuraavana vuonna teoksen Viron nykyisemmästä kirjallisuudesta, joka esitteli nimeään laajemmin sivistysolojen historiaa ja jolla oli myös kielenopiskelua edistävä tarkoitus. Suomeksi se oli ensimmäinen Viron kirjallisuuden yleisesitys ja seuraavakin odotutti vuoteen 1939, Friedebert Tuglasin kirjallisuuden historiaan saakka.

Tartossa kertyneistä tuttavuuksista erityisen merkitykselliseksi osoittautui Oppineiden Seuran sihteeri Emil Sachssendahl, jonka kanssa Ahlqvist ratkoi Kalevipoeg-eepoksen julkaisuongelmia. Friedrich Reinhold Kreutzwaldin marraskuussa 1854 sensuurille esitetty viimeistelty käsikirjoitus oli saanut saman tien täystyrmäyksen. Ahlqvist ehdotti julkaisua Suomessa, jossa valvonta oli lievempää ja painatuskin ehkä edullisempaa. Hän avasi yhteyksiä ja lupasi ottaa teosta myyntiin. Hankkeen venyessä sensuuri myöntyi "tieteelliseen" saksalais-virolaiseen versioon, joka painettiin vihkoina Tartossa vuosina 1857–1861. Vironkielinen kansanpainos julkaistiin lopulta vuonna 1862 Kuopiossa, Aschanin kirjapainossa, jonka faktori oli Ahlqvistin velipuoli.

Vuonna 1863 Ahlqvist nimitettiin Elias Lönnrotin seuraajaksi Helsingin yliopiston kielen ja kirjallisuuden professorina. Tätä ennen hän otti jo dosenttina opetusohjelmaan viron kielen. Ahlqvist tiukensi suomen kielen tutkintovaatimuksia, joihin hän sisällytti lähisukukieliä ja erityisesti viron. Ahlqvistin ohjauksessaan väitteli tohtoriksi myös virolainen kielitieteilijä Jakob Hurt.

Monitaitoisena Ahlqvist oli myös runoilija. Vuoden 1869 ensimmäisten laulujuhlien ohjelmaan kuuluneen Mu meeles seisab alati -laulun sanat olivat Lydia Koidulan käännös hänen riimittämästään Savolaisen laulusta (Mun muistuu mieleheni nyt...).


Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa

  1. Pilt/Kuva: Eero Järnefelt, August Ahlqvisti portree, 1889, Wikimedia Commons
  2. Eesti Biograafiline Leksikon, lk/sivu 7, Loodus 1926–1929
  3. August Ahlqvist, Viron nykyisemmästä kirjallisuudesta, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 1855
  4. Friedrich Reinhold Kreutzwald, Kalewi poeg, P. Aschan & Co Kuopio 1862
  5. Ants Viires, August Ahlqvist ja Jakob Hurt, Keel ja Kirjandus 3/1990
  6. Hannu Remes, Soome esimesest eesti keele grammatikast, Keelja Kirjandus 8/1995
  7. Hannu Remes, August Ahlqvist ja eesti keel, Keel ja Kirjandus 6/2007
  8. Hannu Remes, Muodot kontrastissa – Suomen ja viron vertailevaa taivutusmorfologiaa, Oulun yliopisto 2009
  9. Seppo Zetterberg, Suomen sillan kulkijoita, Siltala 2015
  10. Pekka Linnainen, Maamme-laulu ja kadonneen kertosäkeen tapaus, Estofennia 4.10.2019
  11. H. K. Riikonen, August Ahlqvist, Kansallisbiografia 1.11.2000
  12. Eesti ja Soome lugu Helsingi Hietaniemis, Hietaniemen Viro-opas, Pekka Linnainen 2010–
  13. Hietaniemi kalmistu, Helsingi, Wikipedia (eesti)