Antti Häkli
Nüüdisaegse Soome silla ületanud Antti Häkli loodud pilt jõuab igal nädalal Eesti televaatajate kodudesse.
Antti Häkli kuulub põlvkonda, kelle jaoks Eesti ei tähenda enam mälestusi Nõukogude Liidust või taasiseseisvumise keerukatest aastatest. Häkli tuli Eestisse 2006. aastal, et õppida Balti filmi- ja meediakoolis audiovisuaalset meediat. Sinna sattus ta oma Eestis elava onu soovitusel. Samamoodi oleks ta võinud maabuda näiteks Stockholmis või Londonis. Häkli põlvkonna jaoks on Soome ja Eesti suhted vabad suure ja väikese venna sündroomist. Kuigi koolis toimus õppetöö inglise keeles, soovis Häkli selgeks saada ka eesti keele, et tihedamalt eestlaste üliõpilaselus osaleda.
Õhkkond tundus Tallinnas sundimatu ja kodune – osaliselt ehk ka seepärast, et ta oli juba nooruses Soomeski harjunud eesti keelt kuulma. Tema tšelloõpetaja Soomes oli eestlane ning ka paljud pillimängijatest tuttavad olid Eestist.
Juba õpingute ajal sai Häkli võimaluse kätt proovida ERRi hommikuprogrammis „Terevisioon”, kus ta töötas assistendina. Põhitöökohaks kujunes aga kultuurisaade „OP”, mille režissöörina on ta looming kord nädalas näha kõigile Eesti televaatajatele.
Eestisse jäämise lugu on üsna tavaline: ta sai lähemalt tuttavaks õpingukaaslase Avega, armus ja jäi. Pojaga räägib isa soome ja ema eesti keelt. Muus osas kipuvad soomlaseks ja eestlaseks olemine tihti segamini minema. Antti sõnul on ta tavaline eesti mees, kellele meeldib ehk tavalisest eestlasest pisut rohkem Karjala pirukas ja kohv.
Antti Häkli (s. 1986)
Antti Häkli kuuluu sukupolveen, jolle Viroon saapuminen ei merkitse enää muistoja Neuvostoliitosta tai uudelleenitsenäistymisen villeistä vuosista. Häkli tuli Viroon 2006 opiskelemaan audiovisuaalista viestintää Baltic Film ja Media Schooliin. Tallinnaan hän tuli enon vinkistä. Vaikka opetus oli englanniksi, Häkli halusi oppia viron, että pystyi pääsemään mukaan virolaiseen opiskelijaelämään.Ilmapiiri tuntui Tallinnassa rennolta ja kotoisalta – osittain ehkä siksi, että Häkli oli nuoruudessaan jo tottunut kuulemaan Suomessa viroa. Hänen sellonsoiton opettajansa Suomessa oli virolainen, samoin monet soittajatutut. Häklin sukupolvelle maiden suhteet ovat irronneet isoveli- tai pikkuvelisyndroomasta.
Jo opiskeluaikana hän sai jalan oven väliin ERR:n aamuohjelmaan Terevisiooniin, jossa hän oli assistenttina. Vakituinen työ löytyi kulttuuriohjelmasta OP, jonka ohjaajana hänen kädenjälkensä näkyy viikoittain virolaisille tv-katsojille.
Viroon jäämisen tarina on se tavallinen, hän tutustui lähemmin opiskelukaveriinsa Aveen, rakastui ja jäi. Esikoispojalle isä puhuu suomea ja äiti viroa. Muuten virolaisuus ja suomalaisuus menevät sekaisin. Antti sanoo olevansa ”tavaline Eesti mees”, joka vain sattuu pitämään tavallista virolaista enemmän karjalanpiirakoista ja kahvista.
Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa
- Pilt/Kuva: Antti Häkli võrdles Soome suursaatkondi Tallinnas ja Washingtonis, OP, ETV 7.3.2018
- Soome filmimees näeb Eestis võimalusi, Postimees, 06.03.2010
- Suomalainen Häkli löysi Tallinnasta ensin opiskelupaikan, sitten vaimon ja kodin. Helsingin Sanomat, 21.06.2017
- Ma elan siin. Soomlane Antti Häkli. Vikerraadio 13.01.2018
- Antti Häkli filmograafia, Eesti filmi andmebaas
