tag:blogger.com,1999:blog-82586378552865506172024-03-06T01:26:18.879+02:00Estofilia 100Estofiliahttp://www.blogger.com/profile/04136220323183679204noreply@blogger.comBlogger99125tag:blogger.com,1999:blog-8258637855286550617.post-75581127114193140362018-02-24T23:36:00.000+02:002018-08-26T12:33:52.966+03:00Klas Kristersson Horn<h3>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhH9t4XW5Xv2g8_qRMKkamgIuWjIoB0WYETWk_u1bHI7qe8R8egsIuWYoireRCIW4AMB7QYFltQ7UM-TCoQBAGTnaxtTv3Iskga760-k_GetMIDJWi9YMrpHrLsZqW34mqYoxyjZ_bimA/s1600/Klas-Horn.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhH9t4XW5Xv2g8_qRMKkamgIuWjIoB0WYETWk_u1bHI7qe8R8egsIuWYoireRCIW4AMB7QYFltQ7UM-TCoQBAGTnaxtTv3Iskga760-k_GetMIDJWi9YMrpHrLsZqW34mqYoxyjZ_bimA/s400/Klas-Horn.jpg" width="400" /></a>
Soome riigimees, tänu kellele avaldas Rootsi kuningas Eerik XIV eesti talupoegade omavolilist ihunuhtlust keelava deklaratsiooni.</h3>
Klas Horni mäletatakse kui Rootsi Läänemere suurvõimule alusepanijat. Oma lapsepõlve veetis ta perekonna mõisas Halikkos Joensuus (Åminne). Horni karjäär sai alguse käsknikuna Viiburis, kus ta kogus tuntust kaubandusspetsialistina. Seepärast saatis Rootsi kuningas <i>Eerik XIV</i> Horni 1561. aastal Tallinnasse, kus oli tekkinud võimuvaakum pärast saksa rüütelkonna lagunemist usupuhastuse käigus. Rahumeelsete läbirääkimiste käigus sai Horn peatselt linna nõusse liituma Rootsi võimu alla.<br />
<br />
Laevastikuga saabunud Rootsi-Soome sõjaväe abil laienes uus võim Põhja-Eestis, mida rootslased tahtsid muuta Soome-laadseks, mitte Rootsi sarnaseks. Horni palvel avaldas kuningas talupoegade ihunuhtlust keelava deklaratsiooni, mida <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/yrjo-koskinen.html">Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen</a> meenutas meie rahvaste suhete sümbolina ajakirjas Kirjallinen Kuukauslehti 1869. aasta mais:<br />
<br />
<i>Soome mees oli esimene, kes tõstis häält eesti rahva kaitseks võõramaalastest härrade türanluse vastu. See oli tuntud soome kangelane Klas Kristersson Horn, kes võttis 1561. aastal Revali ja lähipiirkonnad Rootsi võimu alla, kuid selle kõrval palus kaitset „vaestele talupoegadele, keda kiusatakse taga armutu peksmise ja piinamisega”.</i><br />
<br />
<hr />
<h3>
Klaus Kristerinpoika Horn (1517–1566)</h3>
Klaus Horn muistetaan Ruotsin Itämeren-vallan perustajana. Lapsuutensa hän vietti sukunsa kartanossa, Halikon Joensuussa (Åminne). Hornin ura lähti nousuun käskynhaltijana Viipurissa, jossa hän sai mainetta kaupankäynnin asiantuntijana. Niinpä Ruotsin kuningas <i>Eerik XIV</i> lähetti Hornin vuonna 1561 Tallinnaan, jossa oli valtatyhjiö Saksalaisen ritarikunnan murennuttua uskonpuhdistuksessa. Rauhanomaisesti neuvotellen Horn sai kaupungin pian liittymään osaksi Ruotsin valtakuntaa.
<br />
<br />
Laivaston tuoman ruotsalais-suomalaisen sotaväen avulla uusi valta laajeni Pohjois-Virossa, jota ruotsalaiset halusivat uudistaa Suomen kaltaiseksi, ei siis emämaan malliin. Hornin pyynnöstä kuningas antoi talonpoikien sortoa kieltävän julistuksen, minkä <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/yrjo-koskinen.html"><i>Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen</i></a> muisti kansojemme suhteen symbolina vielä Kirjallisessa Kuukauslehdessä toukokuussa 1869:<br />
<br />
<i>Suomalainen mies oli ensimmäinen, joka on nostanut ääntänsä virolaiskansan puolustukseksi muukalaisten herrain tyranniutta vastaan. Se oli tunnettu suomalainen sankari Klaus Kristerinpoika Horn, joka v. 1561 otti Räävelin ja lähiset seudut Ruotsin valtakunnan haltuun, mutta sen ohessa pyysi Ruotsin hallituksen suojaa "talonpoikaraukoile, joita kiusataan kristittömällä lyönnillä ja pieksemisellä."
</i><br />
<br />
<hr />
<h3>
Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa</h3>
<ol>
<li>Pilt/Kuva: Tundmatu kunstnik / Tuntematon taiteilija, Gripsholm, Suomen elämänkerrasto, WSOY 1955</li>
<li><a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/aikakausi/binding/10978?page=24" target="_blank">Heimokansamme virolaisten 50-vuotinen vapaudenjuhla</a>, Kirjallinen Kuukauslehti 5/1869</li>
<li>Ülle ja Kari Tarkiainen, Meretagune maa. Rootsi aeg Eestis (Provinsen bortom havet. Estlands svenska historia) 1561–1710, Varrak 2014</li>
<li>Kari Tarkiainen, <a href="https://ojs.utlib.ee/index.php/EAA/article/viewFile/AA.2017.1.02/8469" target="_blank">Tallinna ja Harju-Viru rüütelkonna alistumine Rootsile 1561: vormid ja põhjused</a>, Ajalooline Ajakiri 1/2017</li>
<li><a href="http://www.tallinn.ee/est/Erik-XIV-1560-1568-,-Rootsi-kuningas" target="_blank">Erik XIV (1560-1568), Rootsi kuningas</a>, Tallinna linnavalitsus</li>
<li>Veli-Matti Syrjö, <a href="https://kansallisbiografia.fi/kansallisbiografia/henkilo/534" target="_blank">Klaus Kristerinpoika Horn</a>, Kansallisbiografia 12.1.2001</li>
<li><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Klas_Horn_(1517%E2%80%931566)" target="_blank">Klas Horn (1517–1566)</a>, Wikipedia (eesti)</li>
</ol>
Estofiliahttp://www.blogger.com/profile/04136220323183679204noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8258637855286550617.post-12122346316216048982018-02-24T23:30:00.000+02:002018-08-26T12:33:50.217+03:00Christian Agricola<h3>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjJthtc7KY1KUcj6RFyAQg1b_Pf6kDsaYcKnPR26IAQVqat_yhG8BYKJEXAROsuHDrUhnbj8ddQVz-dzkChnLJrmDq_cEoLFVSkGFb2EB29-K_QHu4tPIlGYg_WsH2jwM-kuiOx3XelPA/s1600/Tallinna-toomakirik.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjJthtc7KY1KUcj6RFyAQg1b_Pf6kDsaYcKnPR26IAQVqat_yhG8BYKJEXAROsuHDrUhnbj8ddQVz-dzkChnLJrmDq_cEoLFVSkGFb2EB29-K_QHu4tPIlGYg_WsH2jwM-kuiOx3XelPA/s400/Tallinna-toomakirik.jpg" width="400" /></a>
Soome kirjakeele rajaja ja usupuhastuse elluviija Mikael Agricola poeg, kelle kuningas Johan III saatis Eestimaale kirikukorda uuendama.</h3>
Christian Agricola on võib-olla kõige tuntum <i>Jaan Krossi</i> romaani <i>„Kolme katku vahel“ </i>IV osa kaudu, kus<i> Balthasar Russow</i> temaga kolm korda kohtub. Meeldejääv on Agricola dramaatiline äkksurm. Üldiselt loob kirjanik piiskopist heatahtliku ja isegi eestimeelse pildi.<br />
<br />
Christian Agricola oli aastail 1583–1586 Tallinna piiskop ja Haapsalu administraator, praktikas Eestimaa piiskop Rootsi valdusalal. Tema ülesandeks oli kuningas <i>Johan III-le</i> meelepärase kirikupoliitika ja jumalateenistuse korra juurutamine Eestis. Oma instruktsioonides rõhutas ta õpetajate rahva keele oskuse tähtsust ning kirikute juures tegutsevate koolide vastutust laste õpetamise eest.<br />
<br />
Agricola oli Turu piiskopi, usupuhastaja ja soome kirjakeele rajaja <i>Mikael Agricola</i> ainus laps ning mitmel moel ka tema mantlipärija. Mõlemad õppisid Wittenbergis ja valiti kohe pärast sealt koju naasmist Turu katedraalkooli rektoriks. Võib-olla oleks ka pojast saanud usupuhastaja, kui talle eluaastaid Eestis rohkem kui kolm oleks antud. Tõenäoliselt maeti ta Tallinna toomkirikusse.<br />
<br />
<hr />
<h3>
Christian Agricola (1550–1586)</h3>
Christian Agricola oli Suomen uskonpuhdistajan ja kirjakielen isän <i>Mikael Agricolan</i> ainoa lapsi. Hän oli monin tavoin isänsä manttelinperijä. Kuten isänsä, poikakin opiskeli Wittenbergissä ja valittiin sieltä palattuaan Turun katedraalikoulun rehtoriksi. Uskonpuhdistaja hänestä olisi saattanut tulla Virossa, ellei kuolema olisi katkaissut piispan uraa kolmeen vuoteen.<br />
<br />
Vuonna 1583 kuningas <i>Juhana III </i>nimitti Agricolan Tallinnan piispaksi ja Haapsalun administraattoriksi, käytännössä koko Ruotsin hallitseman Viron kirkolliseksi johtajaksi. Tehtävänä oli vakiinnuttaa Ruotsin valtaa ja levittää kuninkaan uutta kirkkojärjestystä. Piispana hänen tuli tehdä tarkastuskierroksia ja valvoa pappien pätevyyttä, johon kuului myös hyvä viron kielen taito.<br />
<br />
Varsin ihanteellisen kuvauksen Christian Agricolasta löydämme <i>Jaan Krossin</i> teoksesta <i>Uppiniskaisuuden kronikka</i>. Voimme havaita piispan puheenvuorojen ennakoivan Viron sivistyksellisiä ja kielellisiä pyrkimyksiä. Kirjailijan dramaattisella vapaudella Kross kuvaa myös Agricolan äkillisen kuoleman verensyöksyyn <i>Balthasar Russowin</i>, teoksen päähenkilön käsivarsille.<br />
<br />
<hr />
<h3>
Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa</h3>
<ol>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgwiv9EkOA6erOtr4-iD2L-mY8252kbGaVZpjaSoOWohgTXhgU4buag0LpJwRSn6eXDMayVX5CrC7TUVAVJDd3KBAJmGLiRCaMydOJhdKuGXDjeZTPdaySpAMWZagTCvWcO6EYgPXBCKw/s1600/Christian-Aqricola-allkiri.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="115" data-original-width="360" height="102" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgwiv9EkOA6erOtr4-iD2L-mY8252kbGaVZpjaSoOWohgTXhgU4buag0LpJwRSn6eXDMayVX5CrC7TUVAVJDd3KBAJmGLiRCaMydOJhdKuGXDjeZTPdaySpAMWZagTCvWcO6EYgPXBCKw/s320/Christian-Aqricola-allkiri.jpg" width="320" /></a>
<li>Pilt/Kuva: Tallinna toomkiriku kantsel, Hannele Valkeeniemi 1.2.2018</li>
<li>Lea Jürgenstein, <a href="http://www.eestikirik.ee/16-sajandi-piiskoppidele-moeldes/" target="_blank">16. sajandi piiskoppidele mõeldes</a>, Eesti Kirik 21.9.2007</li>
<li>Kari Tarkiainen, <a href="http://agricola.utu.fi/mikael/agricola2007/tapahtumat/Tarkiainen_ChristianAgricola_250907.html" target="_blank">Christian Agricola - suomalainen kirkonmies Tallinnan piispana</a>, Agricola 2007</li>
<li>Vikerraadio, <a href="https://vikerraadio.err.ee/v/eesti_lugu/saated/328cf35a-349a-4fc2-83fc-ef34b2b405af/eesti-lugu-christian-agricola" target="_blank">Eesti lugu. Christian Agricola</a>, 30.11.2013</li>
<li>Ülle ja Kari Tarkiainen, Meretagune maa. Rootsi aeg Eestis (Provinsen bortom havet. Estlands svenska historia) 1561–1710, Varrak 2014</li>
<li>Anneli Mäkelä-Alitalo, <a href="https://kansallisbiografia.fi/kansallisbiografia/henkilo/2739" target="_blank">Kristian Agricola</a>, Kansallisbiografia 28.11.2000</li>
<li><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Christian_Agricola" target="_blank">Christian Agricola</a>, Wikipedia (eesti)</li>
</ol>
Estofiliahttp://www.blogger.com/profile/04136220323183679204noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8258637855286550617.post-24906943293641035002018-02-24T23:22:00.000+02:002020-11-25T13:05:35.729+02:00Michael Savonius<h3>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjAjr6VcICJCzhd5XF_u2c-SyCmIMvqsM0EYGiD3J2mbLhjPjvljGP2IQjoL9VYcVUOwyxPWb7pWHMuUCOla3b3G2N0TrisQUx-9V0_IZHYgebM09RH79XLD2krT7e6x94UvDrwp1IYAg/s1600/Johan-Skytte.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjAjr6VcICJCzhd5XF_u2c-SyCmIMvqsM0EYGiD3J2mbLhjPjvljGP2IQjoL9VYcVUOwyxPWb7pWHMuUCOla3b3G2N0TrisQUx-9V0_IZHYgebM09RH79XLD2krT7e6x94UvDrwp1IYAg/s400/Johan-Skytte.jpg" width="400" /></a>
Tartu soomlasest õpetlaste eelkäija, kellest sai ülikooli rajaja Johan Skytte soovitusel professor juba Academia Gustaviana asutamisel.</h3>
Michael Savonius oli, nagu nimi ütleb, Savo maakonna Mikkeli kirikhärra poeg, kes oli õppinud kõrgelt hinnatud Wittenbergi ülikoolis Saksamaal nagu ka Tallinna piiskop <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/christian-agricola.html" target="_blank">Christian Agricola</a>. Pärast koju naasmist 1620. aastal valiti Savonius Helsingi triviaalkooli rektoriks. Sellel ametikohal jätkas ta kümme aastat. 1630. aastal siirdus ta <i>Johan Skytte</i> soovitusel Tartusse, kus temast sai vast asutatud gümnaasiumi kõnekunsti lektor ja ka selle juures tegutsenud ettevalmistava triviaalkooli rektor.<br />
<br />
1632. aastal muutis kuningas Gustaf II Aadolfi Nürnbergi sõjaleeris antud allkirjaga gümnaasiumi ülikooliks, mida hakati tema auks nimetama <i>Academia Gustavianaks.</i> Ülikooli esimeseks loogika ja eetika professoriks sai Michael Savonius, kes oli nimetatud ametisse juba aasta varem. Esimene tema juhendatud väitekirja kaitsmine toimus juba detsembris ja viimane 1644. aastal, mis oli ainus kord kui kaitsjaks oli Soomest pärit üliõpilane.<br />
<br />
Savoniuse õpetlaseteed varjutasid koolkondadevahelised või mitmesugused tööalased vaidlused ning ka näiteks üks Helsingis pooleli jäänud auhaavamise kohtuvõitlus. Eriline kompetentsitüli puhkes ülikooli ja Liivimaa kiriku ülemkonsistooriumi vahel küsimuses, kummale kuulub õigus juhtida triviaalkooli, mille rektoriks oli akadeemia poolt Savonius. 1650. aastal lahkus ta oma professuurist pensionile, mis kinnitati neli aastat hiljem kuningliku kirjaga. Tema hilisem saatus on jäänud tundmatuks.<br />
<br />
Õnnelikumalt alustas samadel aastatel oma akadeemilist karjääri rahvahariduse edendaja <i>Johannes Gezelius vanem</i>, kes lõpetas õpingud Tartus 1841. aastal filosoofiamagistri kraadiga. Siis sai temast kreeka keele ja ida keelde professor ning ka teoloogia erakorraline professor. 1649. aastal lahkus ta Tartust kolleegidega tekkinud lahkarvamuste tõttu.1660. aastal sai Gezeliusest Liivimaa kiriku kindralsuperintendent ja samas ülikooli prokantsler kuni Turu piiskopiks pühitsemiseni 1664. aastal.<br />
<br />
<hr />
<h3>
Michael Savonius (159?–16??)</h3>
Viron itsenäistyttyä Tarton yliopistosta tuli rakentaa ensi kerran vironkielinen, kansallinen yliopisto, missä työssä oli auttamassa joukko suomalaisia professoreja. Yhteinen yliopistohistoria alkaa kuitenkin jo latinankieliseltä ajalta, kenraalikuvernööri <i>Johan Skytten</i> aloitteesta vuonna 1630 perustetusta Tarton kymnaasista, joka kahta vuotta myöhemmin muuttui 30-vuotista sotaa Saksassa käyvän kuningas <i>Kustaa II Aadolfin</i> allekirjoituksella yliopistoksi, <i>Academia Gustavianaksi</i> kutsutuksi.<br />
<br />
Tarton yliopisto lukee historiansa vuodesta 1632. Mikkelin kirkkoherran poika, Wittenbergissä opiskellut <i>Michael Savonius</i> oli saanut nimityksen ensimmäiseksi logiikan ja etiikan professoriksi jo edellisen vuoden joulukuussa. Tarttoon hän saapui Johan Skytten suosituksella vastaperustetun kymnaasin puhetaidon lehtoriksi ja tuli kohta myös sen yhteyteen avatun valmistavan triviaalikoulun rehtoriksi. Tätä ennen Savonius oli palvellut kymmenen vuotta Helsingin triviaalikoulun rehtorina.<br />
<br />
Ensimmäinen Savoniuksen ohjaama väitöskirja tarkastettiin jo joulukuussa 1632 ja viimeinen vuonna 1644, jolloin puolustajana oli ainoan kerran suomalainen ylioppilas. Uraa varjostivat aatteelliset ja virkariidat sekä kunnianloukkausjutut, joista yksi oli jäänyt kesken Helsingin vuosiltakin. Savonius sai eron professuuristaan vuonna 1650. Neljä vuotta myöhemmin eläke vahvistettiin kuninkaallisella kirjeellä, joka on jäänyt viimeiseksi tiedoksi Tarton ensimmäisen suomalaisprofessorin loppuvaiheista.<br />
<br />
Näiltä vuosilta muistettakoon myös kansanopetuksen edistäjä ja Turun piispa <i>Johannes Gezelius vanhempi</i> (1615–1690), jonka akateeminen ura alkoi vuosina 1638–1641 Tartossa suoritetusta filosofian maisterin tutkinnosta. Tämän jälkeen Gezelius palveli yliopistoa kreikan ja itämaisten kielten professorina sekä teologian ylimääräinen professorina vuoteen 1649 saakka. Hän erosi virkaveljien kanssa syntyneiden erimielisyyksien vuoksi, mutta nousi vielä yliopiston varakansleriksi vuosiksi 1660–1664.<br />
<br />
<div>
<hr />
<h3>
Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa</h3>
<ol>
<li>Pilt/Kuva: Johan Skytte mälestusmärk | Johan Skytten muistomerkki, Tartu 2007</li>
<li>Matti Sainio. Ramismen vid universitet i Dorpat, Studia Historica Jyväskyläensia 1962</li>
<li>Per Wieselgren. Michael Savonius. Die Tragödie eines finnischen Humanisten an der Academia Gustaviana, The Baltic Scientific Institute in Scandinavia 1973</li>
<li>Ülle ja Kari Tarkiainen, Meretagune maa. Rootsi aeg Eestis (Provinsen bortom havet. Estlands svenska historia) 1561–1710, Varrak 2014</li>
<li>Meelis Friedenthal, <a href="https://www.etis.ee/File/DownloadPublic/17a31e4f-934d-4b5b-9db9-a67a190ad1a3?name=098_117_Friedenthal.pdf&type=application%2Fpdf" target="_blank">Ramism ja metafüüsika Academia Gustavianas</a>, Etis 2016</li>
<li>Simo Heininen, <a href="https://kansallisbiografia.fi/kansallisbiografia/henkilo/2387" target="_blank">Michael Savonius</a>, Kansallisbiografia 4.5.2001</li>
<li>Pentti Laasonen, <a href="https://kansallisbiografia.fi/kansallisbiografia/henkilo/2252" target="_blank">Johannes Gezelius vanhempi</a>, Kansallisbiografia 16.9.1997</li>
<li><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Gezelius_vanem" target="_blank">Johannes Gezelius vanem,</a> Wikipedia (eesti)</li>
</ol>
</div>
Estofiliahttp://www.blogger.com/profile/04136220323183679204noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8258637855286550617.post-37269128284628247672018-02-24T23:15:00.000+02:002019-09-27T18:26:15.460+03:00Tapani (Stefan) Löfving<h3>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhSlHM26iIWstUxlpKwg3p_DCWvFU2dLIPwnGMjKEyJl_JacFPGUwAl4Tbo5Ya8WWbvghg4hI4Zl9cTVEZzq6xA7Yh3loVeHA4bvKgFwGpwqoSoU_5gDmrBBJS3h_v-OPIebuBSO_Ec8g/s1600/Tapani-Lofving.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhSlHM26iIWstUxlpKwg3p_DCWvFU2dLIPwnGMjKEyJl_JacFPGUwAl4Tbo5Ya8WWbvghg4hI4Zl9cTVEZzq6xA7Yh3loVeHA4bvKgFwGpwqoSoU_5gDmrBBJS3h_v-OPIebuBSO_Ec8g/s400/Tapani-Lofving.jpg" width="400" /></a>
Narvas sündinud ja põhjasõja ajal Rootsi kuninga teenistuses võidelnud soomlasest sissisõdur, kellest sai ajalooromaanide tõsielukangelane.</h3>
Tapani Löfving kuulub nii Soome, Rootsi kui ka Eesti sõjaajalukku. Ta sündis 1689. aasta jõululaupäeval Narva kindluslinnas suurtükiväelase, konstaabel <i>Mårten Löfvingi</i> perekonda. Teda mäletatakse kui vastupanuvõitlejat ja nutikat luurajat, kelle nimi ja hulljulgus sai tuntuks 1710. aastate Venemaa poolt okupeeritud Soomes.<br />
<br />
Kuulsust tõid Löfvingile ka tema päeviku vormis kirjutatud memuaarid, mis on inspireerinud paljusid kirjanikke. 19. sajandi keskpaigas ehk Soome rahvusliku ärkamise ajal tõstis teda kangelaseks nt <i>Zacharias Topelius</i> oma <i>Velskri jutustustes</i> ning rahvakoolide lugemisraamatus <i>„Maamme kirja”, </i>mille viimane, 57. trükk ilmus alles 1965. aastal. Rootsi kirjanik <i>Björn Holm </i>on kirjutanud Löfvingist, "kuninga spioonist" koguni viis ajaloolist romaani, viimase neist 1992. aastal. Tema on põnevaks tegelaseks ka lastekirjaniku ja koomiksite autori <i>Mauri Kunnase</i> 2017. aastal ilmunud <i>Koeramäe Soome ajaloos</i>.<br />
<br />
Eriti populaarseks sai <i>Kyösti Wilkuna</i> 1911. aastal kirjutatud ja poistele isamaaliseks lugemiseks soovitatud <i>„Tapani Löfvingi seiklused”</i>, mis ilmus 1932. aastal ka Eestis. Kui seda raamatut uskuda, möödus Löfvingi lapsepõlv sõjamängudes Narva vallidel. Tema kavalaid vempe jälgib huviga vahtkondlane, kes soovitab Tapanile olla ettevaatlik, et elu kord võllapuul ei lõpeks.<br />
<br />
1698. aastast alates jätkusid mängud Käkisalmi kindluses, kuhu Tapani isa saadeti. Oma sünnilinna Löfving enam ei naasnud, aga teatas 1735. aastal kuningale kavatsusest seda teha ning samas astuda Venemaa keisri teenistusse. Põhisõnumiks oli siiski majanduslik rahulolematus, mille kuningas ja sõjakolleegium lahendasid, kinkides talle <i>Hommanäsi talu</i> Porvoo lähistelt.<br />
<br />
<hr />
<h3>
Tapani Löfving (1689–1777)</h3>
Tapani Löfving muistetaan Isonvihan ajan nokkelana vakoilijana ja sissipäällikkönä. Hän on osa Suomen, Ruotsin ja Viron sotahistoriaa. Löfving syntyi suomalaiseen tykistön konstaapelin perheeseen Narvan linnoituskaupungissa jouluaattona 1689. Sotilaana hän palveli Ruotsin kuningasta ja tunnettiin venäläisten kiusankappaleena 1710-luvun miehitetyssä Suomessa.<br />
<br />
Löfvingin itsensä päiväkirjan muotoon kirjoittamat muistelmat, jotka <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/yrjo-koskinen.html"><i>Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen</i></a> julkaisi vuonna 1865, ovat innoittaneet kirjailijoita. Legendaa kasvatti varsinkin <i>Zacharias Topelius</i> kouluissa vuosikymmeniä luetussa <i>Maamme-kirjassa </i>ja <i>Välskärin kertomuksissa</i>. Parhaiten Löfving lienee mielessä <i>Kyösti Wilkunan</i> nuorisokirjasta <i>Tapani Löfvingin seikkailut</i>, joka julkaistiin myös viroksi. Ruotsalainen <i>Björn Holm</i> on kirjoittanut hänestä "kuninkaan vakoilijana" jopa viidessä seikkailuromaanissa, viimeksi vuonna 1992. Omanlaisensa näkemyksen Löfvingistä antaa myös lastenkirjailija ja piirtäjä <i>Mauri Kunnas</i> vuonna 2017 julkaistussa <i>Koiramäen Suomen historiassa</i>. Sarjakuvasankarina hänet tosin nähtiin ensi kerran jo <i>Kansan Kuvalehdessä</i> vuonna 1952.<br />
<br />
Narvan aika jäi yhdeksään lapsuusvuoteen, joiden sotaleikkejä Wilkuna kuvaa teoksessaan. Tosin Löfving lähetti vuonna 1735 kuninkaalle anomuskirjeen, jossa hän ilmoitti muuttavansa Narvaan ja pyrkivänsä Venäjän keisarikunnan palvelukseen. Mies haluttiin pitää maassa ja sen takaamiseksi hänelle annettiin palveluksistaan <i>Hommanäsin talo</i> Porvoon pitäjästä.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjzNo4D_O2k0_7HkLzWDT1p6eZI30-L6DZNLkewGavdlti5xAndZIbuW9eWiYLi8W6MTz6KKbyB9AWC-IXfHej5Hk-hTNgYIT6u0m4v5kQ-RAgTXnKh9Hc7ahB36mwgFAoC4PN0DP3qag/s1600/Tapani-Lofvingi-seiklused.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img alt="" border="0" data-original-height="960" data-original-width="640" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjzNo4D_O2k0_7HkLzWDT1p6eZI30-L6DZNLkewGavdlti5xAndZIbuW9eWiYLi8W6MTz6KKbyB9AWC-IXfHej5Hk-hTNgYIT6u0m4v5kQ-RAgTXnKh9Hc7ahB36mwgFAoC4PN0DP3qag/s320/Tapani-Lofvingi-seiklused.jpg" title="Tapani Löfvingi seiklused, Loodus 1932" width="213" /></a>
<br />
<hr />
<h3>
Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa</h3>
<ol>
<li>Pilt/Kuva: Ami Hauhio, <a href="http://estofennia.eu/tapani-lofving-narva/" target="_blank">kaanepilt/kansikuva</a>, Tapani Löfvingin seikkailut, WSOY 1955
</li>
<li><a href="http://www.gutenberg.org/cache/epub/22361/pg22361.html" target="_blank">Stefan Löfvingi päevik</a>, rootsi keelest soome keelde tõlkinud Elisabeth Löfgren (neiupõlvenimega Avellan tuntud kui Lydia Koidula kirjasõber), SKS 1874</li>
<li>Zacharias Topelius, <a href="http://www.gutenberg.org/cache/epub/49600/pg49600.html" target="_blank">Maamme-kirja</a>, koolide lugemisraamat, 166. lugu: Tapani Löfvingi seiklused, esitrükk 1875 rootsi keeles, Paavo Cajanderi tõlge,16. trükk 1899</li>
<li>Kyösti Wilkuna, <a href="http://www.gutenberg.org/cache/epub/13171/pg13171.html" target="_blank">Tapani Löfvingin seikkailut isonvihan aikana</a>, 1911, originaaltekst</li>
<li>
Zacharias Topelius, <a href="http://www.gutenberg.org/cache/epub/36328/pg36328.html" target="_blank">Velskeri jutustused, 8. jutustus: Pagulane</a>, Juhani Aho tölge 1917<br />
– eesti keeles on ilmunud ainult kolm esimest jutustust aastatel 1923–1924</li>
<li>Kyösti Wilkuna, Tapani Löfvingi seiklused Põhjasõja ajal, Loodus 1932, tõlkinud A. Rahkama</li>
<li>Pekka Linnainen, <a href="http://estofennia.eu/tapani-lofving-narva/" target="_blank">Tapani Löfving – hurja poika Narvasta</a>, Estofennia 28.5.2014</li>
<li>Mauri Kunnas, <a href="http://www.sinisukk.ee/raamatud/uued-raamatud-/koeramaee-soome-ajalugu-detail" target="_blank">Koiramäe Soome ajalugu</a>, Isoviha ja Tapani Löfving, Sinisukk 2018</li>
<li>Björn Holm, <a href="http://www.wwd.se/boklistor/serie/?series=stephan+l%C3%B6fving" target="_blank">Karl XII:s spion jt</a>, romaanisari Löfvingi seiklustest 1977–1992</li>
<li>Rikarkivet (Rootsi riigiarhiiv), <a href="https://sok.riksarkivet.se/Sbl/Presentation.aspx?id=10065" target="_blank">Stephan Löfving</a>, rootsi keeles</li>
<li>Veli-Matti Syrjö, <a href="https://kansallisbiografia.fi/kansallisbiografia/henkilo/2334" target="_blank">Stefan Löfving</a>, Kansallisbiografia 16.9.1997</li>
</ol>
Estofiliahttp://www.blogger.com/profile/04136220323183679204noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8258637855286550617.post-49644050215735679752018-02-24T23:08:00.000+02:002020-05-27T22:20:31.607+03:00Gustaf Fredrik von Böningh<h3>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh40wio-FCIriwjjyAyr9Ki2fYZkPu0Ff8s7uKmfkMpqdT0bZFhqnbdKAmKvoZ_lSJLNi_8-E8I8cC8_wvN2d7CjCiYcODxrz-7M0FgLjg-nteX8-mKZExUpbJjf4uKMvw2JSA_pEJQkA/s1600/Von-Boningh.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh40wio-FCIriwjjyAyr9Ki2fYZkPu0Ff8s7uKmfkMpqdT0bZFhqnbdKAmKvoZ_lSJLNi_8-E8I8cC8_wvN2d7CjCiYcODxrz-7M0FgLjg-nteX8-mKZExUpbJjf4uKMvw2JSA_pEJQkA/s400/Von-Boningh.jpg" width="400" /></a>Soome suurvürstiriigi esimene kaubandusesindaja Tallinnas, kes tegeles aktiivselt ka kultuuriliste ja ühiskondlike sidemete arendamisega.</h3>
Gustaf Fredrik von Böningh on Soome–Eesti suhete üks varasemaid, kuid samas unustatumaid edendajaid. Ta sündis Tammisaaris raehärra pojana, kuid läks juba 1806. aastal 16-aastasena kodust ära Tallinnasse elatist teenima. Böningh lahkus Rootsist Venemaale, kuid kolm aastat hiljem kuulusid Soome lahe mõlemad rannikud sama keisririigi koosseisu. Uute turgude avanemine andis alustava kaubandussuhete arendaja edule hoogu.<br />
<br />
1835. aastal kirjutati ajalehtedes, et minister-riigisekretär <i>Robert Henrik Rehbinder </i>oli „kutsunud ja määranud kaupmees G. Fr. Böninghi Soome Suurvürstiriigi kaubandusesindajaks Tallinnasse”. Keiser oli andnud Soomele õiguse ametikoha loomiseks kolmesse sadamalinna, lisaks Peterburi ja Riiasse. Esindajad pidid oskama vene, soome ja rootsi keelt. Ettevõtluse edendamise ja huvide kaitsmisega seotud töökohustused olid üsna samasugused nagu konsulitel, kelle keisririik välismaale lähetas, ning ajakirjanduses nimetatigi neid konsuliteks. Peamine ülesanne oli anda kaubavahetuse kohta aru Soome senati majandusosakonna rahandustoimkonnale ehk rahandusministeeriumi eelkäijale. Üllatav on see, kui suurt huvi pakkusid Böninghi aruanded majandusuudistena Soome ajalehtedele.<br />
<br />
Böningh arendas Soome ja Eesti suhteid kõikehõlmavalt justkui mõni suursaadik või kultuuriatašee, nagu on teda kirjeldanud meie riikide 1809.–1865. aasta kaubandussuhete kohta doktoritöö kaitsnud <i>Einar Värä</i>. Nii nagu üks õige konsul, oli ka Böningh alati valmis kaasmaalasi abistama. Ta oli <i>Zacharias Topeliusele</i> külalislahke Tallinna giid ja <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/elias-lonnrot.html">Elias Lönnrotile</a> mitmeti abiks tolle 1844. aasta Eesti-reisil. Aurulaevaettevõtte agendina oli Böningh ka ristlusturismi teerajaja. Ta võttis Tallinnasse reisijaid sadamas vastu, et veenduda külastuse kordaminekus. Samamoodi turundas ja korraldas ta lõbusõite Soome.<br />
<br />
Böningh oli ka tõeline filantroop, kes jagas nii Eesti kui ka Soome paljudele kirikutele ja kultuuriasutustele helde käega kingitusi. Tallinna soome-rootsi Mihkli koguduse liikmena oli ta väljapaistvaks
saavutuseks Naissaarele esimese kiriku ehitamine. Lisaks jõudis Böningh võtta osa kultuuriorganisatsioonide, muu hulgas <i>Soome Kirjanduse Seltsi</i> tööst. „Tema oli üheks esimeseks kultuuriliseks vahetalitajaks Eesti ja Soome vahel, eriti Eesti tutvustamisel Soomes. Ta näib hoolega jälginud eestikeelseid raamatuid ja läkitanud neid sagedate saadetistena hulgakaupa Soome.” Nii meenutas <i>Postimees</i> konsulit veel 1931. aastalgi.<br />
<br />
<hr />
<h3>
G. Fr. von Böningh (1790–1866)</h3>
Gustaf Fredrik von Böningh on suomalais-virolaisten suhteiden varhaisimpia, mutta myös unohdetuimpia aktivisteja. Hän oli syntynyt Tammisaaressa raatimiehen poikana, mutta lähtenyt jo 16-vuotiaana vuonna 1806 etsimään toimeentuloa Tallinnasta. Böningh lähti Ruotsista Venäjälle, mutta jo kolme vuotta myöhemmin Suomenlahden rannat kuuluivat samaan keisarikuntaan. Uusien markkina-alueiden avautuminen oli aloittelevalle kauppasuhteiden kehittäjälle sysäys menestykseen.<br />
<br />
Syyskuussa 1835 lehdet kertoivat, että ministerivaltiosihteeri <i>Robert Henrik Rehbinber</i> oli "kutsunut ja nimittänyt kauppias G. Fr. Böningin Suomen suuriruhtinaskunnan kauppa-asiamieheksi Tallinnaan". Keisari oli myöntänyt Suomelle oikeuden tämän viran perustamiseen kolmeen satamakaupunkiin, myös Pietariin ja Riikaan. Asiamiesten tuli osata venäjää, suomea ja ruotsia. Tehtävät elinkeinojen edistämisessä ja edunvalvonnassa olivat hyvin samankaltaisia kuin konsuleilla, joita keisarikunta nimitti ulkomaille, ja konsuleiksi lehdistö heitä kutsuikin. Keskeistä oli myös raportoida kauppavaihdosta senaatin valtiovaraintoimituskunnalle. Yllättävää on havaita, miten laajasti Bönighin Tallinnan-raportit kiinnostivat talousuutisina myös Suomen lehdistöä.
<br />
<br />
Suomen ja Viron yhteyksiä Böningh rakensi laaja-alaisesti kuin eräänlainen suurlähettiläs tai kulttuuriattasea, kuten häntä kuvaa maidemme vuosien 1809–1865 kauppasuhteista väitellyt <i>Einar Värä</i>. Oikean konsulin tapaan Böningh oli aina valmis auttamaan maanmiehiään. <i>Zacharias Topeliukselle</i> hän oli vieraanvarainen Tallinnan-opas ja <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/elias-lonnrot.html" target="_blank">Elias Lönnrotille</a></i> moninainen auttaja vuoden 1844 Viron-matkalla. Höyrylaivayhtiön edustajana Böningh oli myös risteilymatkailun edelläkävijä. Tallinnan-matkalaisia hän oli vastassa satamassa varmistaen vierailun onnistumisen. Vastavuoroisesti hän markkinoi ja järjesti huvimatkoja Suomen puolelle.<br />
<br />
Bõningh oli myös aito filantrooppi, joka teki avokätisiä lahjoituksia useille kirkoille ja sivistyslaitoksille niin Virossa kuin Suomessa. Tallinnan suomalais-ruotsalaisen seurakunnan jäsenenä juuri hän käynnisti ensimmäisen kirkon rakennuttamisen Naissaarelle. Böningh ehti vaikuttaa myös kulttuurijärjestöissä, niin myös <i>Suomalaisen Kirjallisuuden Seurassa</i>. – ”Hän oli ensimmäisiä kulttuurin välimiehiä Viron ja Suomen välillä, erityisesti Viron tutustuttajana Suomessa. Hän näyttää seuranneen huolellisesti vironkielisiä kirjoja ja lähettäneen niitä tiuhaan tahtiin kasapäin Suomeen.” – Näin muisti <i>Postimees</i> konsulimme vielä vuonna 1931.<br />
<br />
<hr />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: right; margin-left: 1em; text-align: right;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg1GS6-RhvF6lvlXIssKKw4k3J2kErOBqY1UegyirJKOums3mZX_SH6i2_tQeWihrNALdb-ouMob75eFehovLf1q37zDRsfz7YCaa0P91cDXXeIK3XByQarh-FfSUeFPZaDr3aayCXjLQ/s1600/Finska-Handels-Ombudsman-1852.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="960" data-original-width="860" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg1GS6-RhvF6lvlXIssKKw4k3J2kErOBqY1UegyirJKOums3mZX_SH6i2_tQeWihrNALdb-ouMob75eFehovLf1q37zDRsfz7YCaa0P91cDXXeIK3XByQarh-FfSUeFPZaDr3aayCXjLQ/s320/Finska-Handels-Ombudsman-1852.jpg" width="286" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><i>Finska Stats-kalender 1852</i></td></tr>
</tbody></table>
<h3>
Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa</h3>
<ol>
<li>Pilt/Kuva: P. Lindhberg. Joh. Cardon Lith. Tr. hos Spong, Stockholm, <a href="https://www.kansalliskirjasto.fi/fi/kokoelmat/kansalliskokoelman-kuvakokoelma" target="_blank">Kansalliskokoelman kuvakokoelma</a>, Kansalliskirjasto</li>
<li><a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/386102?page=1" target="_blank">Handels-Agent för Storfurstendömet Finland i Reval</a>, ametisse nimetamine, Helsingfors Tidningar 12.9.1835</li>
<li><a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/497126?page=1" target="_blank">Herr G. Fr. Böning (Agent för Finska handeln i Reval) meddelar</a>, kaubandusaruanne, Åbo Tidningar 26.10.1836</li>
<li><a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/361758?page=3" target="_blank">Till konsuln och riddaren Gustaf Fredrik von Böningh</a>, Tallinnas tegutsemise 50. aastapäevaks, Åbo Underrättelser 28.11.1856</li>
<li><a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/471411?page=1" target="_blank">Suomalaisen Kirjallisuuden Seura</a>, v. Bönighi annetused / Böninghin lahjoitukset, Suomen Julkisia Sanomia 15.6.1857</li>
<li><a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/471941?page=1" target="_blank">Outo mainio hedelmä konsulilta v. Böningh</a>, konsuli suur eesti kõrvits, Suomen Julkisia Sanomia 18.11.1858</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=ekmteataja18620719.2.6.1" target="_blank">Dampfschifffahrts-Anzeige</a>, laevaliini kuulutus, Estländische Gouvernements-Zeitung 19.7.1862</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=pernopostimees18631030.2.2" target="_blank">Soomemaa konsuli v. Böninghi kingitus Harju-Jaani uuele kirikule</a>, Perno Postimees 30.10.1863</li>
<li><a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/424058?page=1" target="_blank">G. F. v. Böningh (järelehüüe)</a>, muistokirjoitus, Suometar, Suometar 31.5.1866</li>
<li><a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/497092?page=1" target="_blank">† Gustaf Fredrik von Böningh</a>, Helsingfors Tidningar 5.6.1866</li>
<li>G. Fr. von Böningh, <a href="https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:192860" target="_blank">Ett minne från Nargön, Reval, den 22 juni 1854</a>, lk/s. 5, Kustbon 2/1977</li>
<li><a href="http://runeberg.org/tieto/4/0317.html" target="_blank">Kauppa-asiamies</a>, Tietosanakirja IV, Tietosanakirja Oy 1912</li>
<li>August Palm, <a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19310315.2.50" target="_blank">Soome Kirjanduse Selts ja Eesti</a>, Postimees 15.3.1931</li>
<li>Patrik Göransson, <a href="http://www.eestirootslane.ee/files/Eestirootslane-2011-1.pdf#page=17" target="_blank">Mõned väljavõtted rootsi koguduse ja saarte ajaloost</a>, Eestirootslane 1/2011</li>
<li>Einar Värä, <a href="https://www.tiedekirja.fi/media/catalog/product/cache/2/image/e0bc9b27924a5dcc233d6ac3043548d1/3/0/30470.jpg" target="_blank">Suomen ensimmäinen Tallinnan kauppa-asiamies Gustaf Fredrik Böning</a>, Genos 3/2011</li>
<li>Einar Värä, <a href="https://journal.fi/htf/article/view/51026" target="_blank">Gustaf Fredrik Böning – en bortglömd föregångare inom estnisk-finska relationer,</a> Historisk Tidskrift för Finland, lk/s 320–333, 3/2009</li>
<li><a href="http://www.eestikirik.ee/onnistatud-aastal-valmis-kirik-ka-harju-jaanis/" target="_blank">Õnnistatud aastal valmis kirik ka Harju-Jaanis</a>, Eesti Kirik 6.11.2013</li>
<li>Einar Värä, <a href="https://www.etera.ee/zoom/1974/view?page=130&p=separate&tool=info&view=0,0,2067,2834" target="_blank">Kaubandussidemed Soome suurvürstiriigi ja Eesti alade vahel aastal 1809–1865</a>, Lisa 1: Gustaf Fredrik Böningi (von Böningh) eluloo lühiülevaade, Tallinna Ülikool 2013</li>
<li>Kirsti Malmi, <a href="http://www.eestikirik.ee/naissaarel-helises-taas-kirikukell/" target="_blank">Naissaarel helises taas kirikukell</a>, Eesti Kirik 13.8.2014</li>
<li><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/seppo-zetterberg.html">Seppo Zetterberg</a>, Suomen sillan kulkijoita, Siltala 2015</li>
<li><a href="https://kansallisbiografia.fi/jasenet/henkilo/0394" target="_blank">Suomalaisen Kirjallisuuden Seura</a>, jäsenet 1831–1892</li>
<li><a href="http://www.vitterhetsakad.se/ledamoter/matrikel/1284" target="_blank">Kungliga Vitterhetsakademien</a>, Rootsi kirjandusakadeemia korrespondentliige ja annetaja</li>
<li><a href="https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=28614" target="_blank">Ruhnu kirikusse kingitud laelühter</a>, Kultuurimälestiste riiklik register</li>
<li><a href="http://digi.narc.fi/digi/slistaus.ka?ay=52113" target="_blank">Böningh, Suomen kauppa-asiamies Tallinnassa</a>, Digitaaliarkisto, Kansallisarkisto</li>
<li><a href="https://www.riddarhuset.fi/svenska/atter_och_vapen/view-63454-3057?offset-63454=20&left-63454=b" target="_blank">Von Böningh</a>, Soome aadlisugu nr 205, Ritarihuone, Helsinki</li>
<li><a href="https://www.geni.com/people/Gustav-von-B%C3%B6ningh/6000000018682891965" target="_blank">Gustav Fredrik von Böningh</a>, Geni.com</li>
<li><a href="https://fi.wikipedia.org/wiki/Reinhold_Johan_B%C3%B6ning" target="_blank">Reinhold Johan Böning</a>, Mihkli koguduse õpetaja, Bönighi vanalelle poeg, isän serkku, Wikipedia (soome)</li>
</ol>
Estofiliahttp://www.blogger.com/profile/04136220323183679204noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8258637855286550617.post-74057796845811655132018-02-24T23:01:00.000+02:002018-09-16T07:39:03.189+03:00Johan Jakob Nordström<h3>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg8fS9LvzBatlGuERK-LwaNR-LziI_qmaIGXN6UTjDQ-gze_aJOvee03FOjIdX8uhlBiw5c6PAGR8P4bMXVHBqrGImbchALWMmjjGD7T4mPqlMrzOcCHFYF8fxUElg7C7yLdMHRmrOvgw/s1600/JJ-Nordstrom.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg8fS9LvzBatlGuERK-LwaNR-LziI_qmaIGXN6UTjDQ-gze_aJOvee03FOjIdX8uhlBiw5c6PAGR8P4bMXVHBqrGImbchALWMmjjGD7T4mPqlMrzOcCHFYF8fxUElg7C7yLdMHRmrOvgw/s400/JJ-Nordstrom.jpg" width="400" /></a>
Helsingi keiserliku ülikooli professor, kes esimesena äratas soomlaste huvi Tallinna kui turismiobjekti vastu.</h3>
Johan Jakob Nordström tegi 1834. aasta suvel omal käel reisi Tallinnasse, sest ega muud võimalust enne aurulaeva liikluse tekkimist eriti ei olnudki. Eesti oli Soomele sama lähedal nagu tänapäevalgi, kuid see oli ka Helsingi kõige haritumatele inimestele suhteliselt tundmatu kauge maa. Soomlastele mõeldes kirjutas Nordström oma kogemustest artiklisarja ajalehte <i>Helsingfors Morgonbland</i>, mis oli omal moel esimene soomlastele mõeldud Tallinna teejuht, kuigi kirjutatud rootsi keeles. Kolm aastat hiljem avaldati sari koondatuna 58-leheküljelisse raamatusse.<br />
<br />
Nordströmi ei tõmmanud Eestisse hõimusidemed ega rahvuslikud püüdlused. Seda liiki reise alustas <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/elias-lonnrot.html"><i>Elias Lönnrot</i></a> alles kümmekond aastat hiljem. Ta oli Helsingi ülikooli rahvusvahelise ja riigiõiguse ning rahvamajanduse professor, kes paistis olevat tutvunud Tallinna ajaloo ja vaatamisväärsustega huvireisil nagu tänapäeva kultuuriturist. Professorina pööras ta oma kirjutistes suurt tähelepanu ka linna juhtimisele ja gildidele. Võimaliku reisiimpulsi võis ta saada aasta varem avaldatud šveitslase <i>Rudolf Heinrich von Reutlingeri </i>prantsuskeelsest raamatust <i>„Tallinna ja selle ümbruse käsiraamat”</i>. Nordströmi käte vahelt on see ilmselt läbi käinud, sest ta külastas näiteks nimetatud raamatus piltidega tutvustatud linnast väljas asuvat Keila-Joa mõisa.<br />
<br />
Aurulaevaliikluse tekkimisel suurenes nõudlus ka Nordströmi reisijuhi järele. 1836. aastal said alguse esimesed huvireisid üle Soome lahe. Need olid üheks lähtekohaks Tallinna populaarsusele Soomes, mis ei paista raugevat tänapäevalgi.<br />
<br />
<hr />
<h3>
J. J. Nordström (1801–1874)</h3>
Johan Jakob Nordström teki kesällä 1834 omatoimimatkan Tallinnaan, eikä muuta tapaa ennen höyrylaivaliikenteen arkistumista ollutkaan. Kohde oli yhtä lähellä kuin tänäänkin, mutta Helsingin sivistyneistöllekin kuin tutkimaton kaukomaa. Heitä ajatellen Nordström kirjoitti kokemuksistaan <i>Helsingfors Morgonbland</i> -lehteen juttusarjan, joka oli tavallaan ensimmäinen suomalainen Tallinnan-opas, vaikkakin ruotsinkielinen. Kolme vuotta myöhemmin sarja julkaistiin kootusti 58-sivuisena kirjasena.<br />
<br />
Nordströmiä eivät vetäneet Viroon heimohenki tai kansalliset pyrinnöt. Sen lajin matkat aloitti vasta <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/elias-lonnrot.html" target="_blank">Elias Lönnrot</a></i> kymmenen vuotta myöhemmin. Hän oli Helsingin yliopiston kansainvälisen ja valtio-oikeuden sekä kansantalouden professori, joka vaikuttaa tutustuneen Tallinnan historiaan ja nähtävyyksiin huvimatkalla kuin nykyaikainen kulttuurimatkailija. Professorina hän on toki antanut runsaasti huomiota myös hallinnolle ja kiltalaitokselle. Mahdollisesti matkaherätteenä oli vuotta aikaisemmin julkaistu sveitsiläisen <i>Rudolf Heinrich von Reutlingerin</i> ranskankielinen <i>”Käsikirja Tallinnaan ja sen ympäristöön”</i>. Käsiinsä Nordström on sen ainakin saanut, koska on esimerkiksi poikennut siinä kuvin esiteltyyn Keila-Joan kartanoon kaupungin ulkopuolelle.<br />
<br />
Höyrylaivaliikenteen myötä Nordströmin juttusarjalle tuli piankin kysyntää, kun ensimmäiset huvimatkat Suomenlahden yli alkoivat vuonna 1836. Ne olivat yksi lähtökohta sille Tallinnan suosiolle Suomessa, jolle ei ole loppua näköpiirissä.<br />
<br />
<hr />
<h3>
Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa</h3>
<ol>
<li>Pilt/Kuva: Georg von Rosen, õlimaal/öljymaalaus 1876, <a href="https://www.kuvakokoelmat.fi/" target="_blank">Soome muuseumiameti pildikogud | Museoviraston kuvakokoelmat</a></li>
<li>Rudolf Heinrich von Reutlinger, <a href="http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/14475" target="_blank">Manuel-Guide de Reval et des environs, Orné de vues</a>, C. Krich, Reval 1833</li>
<li>J. J. Nordström, <a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/393237?page=1" target="_blank">Hvarjehanda anteckningar under en utflygt från Helsingfors till Reval</a>, Helsingfors Morgonblad 15.–29.8.1834</li>
<li>J. J. Nordström, <a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/392982?page=1" target="_blank">Schwärzenhäupter-Korpsen i Reval</a>, Helsingfors Morgonblad 8. ja 12.2.1836</li>
<li><a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/496931?page=6" target="_blank">Till salu: Hvarjehanda anteckningar under en utflygt från Helsingfors till Reval</a>, Åbo Tidningar 18.10.1837</li>
<li><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/seppo-zetterberg.html">Seppo Zetterberg</a>, Suomen sillan kulkijoita, Siltala 2015</li>
<li>Sten Carlsson, <a href="https://sok.riksarkivet.se/Sbl/Presentation.aspx?id=8331" target="_blank">Johan Jakob Nordström</a>, Svenskt biografiskt lexikon, Riksarkivet</li>
<li>Kari Tarkiainen, <a href="https://kansallisbiografia.fi/kansallisbiografia/henkilo/3573" target="_blank">Johan Jakob Nordström</a>, Kansallisbiografia 2.9.1998</li>
</ol>
Estofiliahttp://www.blogger.com/profile/04136220323183679204noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8258637855286550617.post-63725802114528523212018-02-24T22:54:00.000+02:002018-08-26T12:33:52.223+03:00Elias Lönnrot<h3>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_tqEJSs20lJC7URpAr3TvBA8Ui-paxWtqqkAYuqMMqKy-uFxV4SHI5aUAGxFB52-xCqb8KidEphfgHAizYhGnnbstqBNsrOE6RALO7lhkV4ymkzXlw8ubG0Ou8gFNmkbbB4fJrvOKlw/s1600/Elias-Lonnrot.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_tqEJSs20lJC7URpAr3TvBA8Ui-paxWtqqkAYuqMMqKy-uFxV4SHI5aUAGxFB52-xCqb8KidEphfgHAizYhGnnbstqBNsrOE6RALO7lhkV4ymkzXlw8ubG0Ou8gFNmkbbB4fJrvOKlw/s400/Elias-Lonnrot.jpg" width="400" /></a>
Rahvuseepose Kalevala koostaja, kes 1844. a-l kohtus Kalevipoja koostajate Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldiga.</h3>
Elias Lönnrot oli esimene soomlane, kes käis mööda Eestit ringi keele- ja etnograafiauurimuste tõttu. Kuue kuu jooksul – 1844. aasta jaanipäevast detsembri keskpaigani – jõudis ta muu hulgas kohtuda ala peamiste teadlastega, tutvuda kahe peamurde erinevustega, kopeerida sõnakogusid ning maakohtades ringi käia, et koguda mõistatusi, kõnekäände ja muistendeid. Erinevalt mõnest teisest kolleegist ei saabunud Lönnrot siia umbkeelsena, vaid valdas juba keelt ja tundis kultuuri.<br />
<br />
Tallinnast suundus Lönnrot varsti itta, et kohtuda Kuusalu pastori <i>Eduard Ahrensiga</i>, kes oli andnud eelmisel aastal välja saksakeelse eesti keele õpiku. Edasi rändas ta nädalaks Koeru, kus vaatles nii kiriku kui ka kõrtsi rolli rahva elus. Reis jätkus Tartusse, kus Lönnrot veetis peamise osa ajast. Siin sai ta keeleõpetajaks ja sõbraks oma aja parima Eesti ja rahvaluule tundja ning Kalevipoja pärimuse koguja <i>Friedrich Robert Faehlmanni.</i> See viis Lönnroti ka <i>Õpetatud Eesti Seltsi</i>, kus ta tegi ettekande sõnamuutmisest ja valiti auliikmeks.<br />
<br />
Tartust käis Lönnrot seitsmenädalasel matkal Eesti kõige lõunapoolsemas osas, kus ta kohtus ka toona Võrus arstina töötanud <i>Friedrich Reinhold Kreutzwaldi,</i> „Kalevipoja” lõpliku koostajaga. Eeposte autorite kohtumisele on antud hiljem sümboolne tähendus, olgugi et see jäi formaalseks ja kestis peret vaevanud haiguse tõttu vaid paar tundi.<br />
<br />
<hr />
<h3>
Elias Lönnrot (1802–1884)</h3>
Elias Lönnrot oli ensimmäinen suomalainen, joka kiersi Virossa kieli- ja kansatieteellisten tutkimusten vuoksi. Kuuden kuukauden aikana – vuoden 1844 juhannuksesta joulukuun puoliväliin – hän ehti muun muassa tavata alansa keskeiset tutkijat, perehtyä kahden päämurteen eroihin, kopioida sanakokoelmia sekä kierrellä maaseutua keräten arvoituksia, sananparsia ja tarinoita. Toisin kuin moni myöhempi matkalainen, Lönnrot ei tullut ummikkona, vaan hän hallitsi jo kieltä ja tunsi kulttuuria.<br />
<br />
Tallinnasta Lönnrot suuntasi pian itään tavatakseen Kuusalun pastorin <i>Eduard Ahrensin</i>, joka oli edellisenä vuonna julkaissut saksankielisen viron kieliopin. Edelleen hän jatkoi viikoksi Koeruun, jossa hän havainnoi niin kirkon kuin kapakan roolia kansan elämässä. Martka eteni Tarttoon, jossa Lönnrot vietti pääosan ajastaan. Täällä hän sai kielenopettajakseen ja ystäväkseen ajan parhaan viron ja kansanrunouden tuntijan sekä Kalevipoeg-perinteen kokoajan <i>Friedrich Robert Faehlmannin</i>. Tämä vei Lönnrotin myös <i>Viron Oppineiden Seuraan</i>, jossa hän piti esitelmänkin sanojen taivutuksesta ja tuli valituksi kunniajäseneksi.<br />
<br />
Tartosta Lönnrot kävi seitsenviikkoisella vaelluksella eteläisimmmässä Virossa ja tapasi tällöin myös Võrussa lääkärinä toimineen <i>Friedrich Reinhold Kreutzwaldin</i>, Kalevipoeg-eepoksen lopullisen kokoajan. Eeposten luojien tapaaminen on sittemmin koettu symbolisesti merkittävänä, vaikkakin se jäi muodolliseksi ja vain pariin tuntiin perhettä vaivanneen sairauden vuoksi.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhLPi_aV31ieZdkuHcgAMk0LOQKqJMAUXmMdVPVYzRwdWC__wMeyUng7tOQX6fpnsEPU6w-UagwcaDtiSrkwDaf-V7j5oLXqGg_FzKrPm7D82W2JZxRuX1qOkF-1b5ducEvR5onj2Bzzg/s1600/Kreutzwald-Lonnrot-1844.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="540" data-original-width="960" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhLPi_aV31ieZdkuHcgAMk0LOQKqJMAUXmMdVPVYzRwdWC__wMeyUng7tOQX6fpnsEPU6w-UagwcaDtiSrkwDaf-V7j5oLXqGg_FzKrPm7D82W2JZxRuX1qOkF-1b5ducEvR5onj2Bzzg/s1600/Kreutzwald-Lonnrot-1844.jpg" /></a>
<br />
<hr />
<h3>
Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa</h3>
<ol>
<li>
Pilt/Kuva: Lönnrot ja Kreutzwald, postkaart/postikortti, Roman Treumann 1953, <a href="https://lauluisa.ee/">Dr. Fr.R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum | Kreutzwaldin muistomuseo</a>, Võru</li>
<li><a href="http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?ID=105" target="_blank">Eesti Biograafiline Leksikon</a>, lk/sivu 292–293, Loodus 1926–1929</li>
<li>Heldur Niit, <a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19850712.1.5" target="_blank">Elias Lönnroti esimesed matkamuljed Eestist</a>, Sirp ja Vasar 12.7.1985</li>
<li>Pille-Riin Larm, <a href="http://sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kalevipoeg-mueuet-ja-mythopoeia/" target="_blank">"Kalevipoeg", müüt ja mythopoeia</a>, Sirp 28.10.2011</li>
<li>Hannu Remes, <a href="https://www.tuglas.fi/elias_l%C3%B6nnrotin_viron_matkasta_170_vuotta" target="_blank">Elias Lönnrotin Viron-matkasta 170 vuotta</a>, Elo 5/2014</li>
<li>Arlet Palmiste, <a href="https://sonumitooja.ee/qkalevalaq-piibe-maanteel/" target="_blank">“Kalevala” Piibe maanteel</a>, Sõnumitooja 27.5.2014</li>
<li>Seppo Zetterberg, <a href="https://www.tuglas.fi/pidot-alppilassa-1871" target="_blank">Pidot Alppilassa 1871</a>, Elo 4/2014</li>
<li><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/seppo-zetterberg.html">Seppo Zetterberg</a>, Suomen sillan kulkijoita, Siltala 2015</li>
<li>Raija Majamaa, <a href="https://kansallisbiografia.fi/kansallisbiografia/henkilo/2836">Elias Lönnrot</a>, Kansallisbiografia 1997</li>
</ol>Estofiliahttp://www.blogger.com/profile/04136220323183679204noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8258637855286550617.post-42710066816742408762018-02-24T22:46:00.002+02:002021-05-05T21:38:46.571+03:00August Ahlqvist<h3>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjkIkVSTBHq0a5Znn3Vog_XTnfg06oRtfzxE2d6343V-L7SU_FMLV2xHeHku2ilQ7OOdva5ZSNtuz4umf8EZGpo6CvMqxByu-qFQjSVAnRdgO_T26cyDdiP8KnW2uj09ljq5SMX7QAbgA/s1600/August-Ahlqvist.jpeg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjkIkVSTBHq0a5Znn3Vog_XTnfg06oRtfzxE2d6343V-L7SU_FMLV2xHeHku2ilQ7OOdva5ZSNtuz4umf8EZGpo6CvMqxByu-qFQjSVAnRdgO_T26cyDdiP8KnW2uj09ljq5SMX7QAbgA/s400/August-Ahlqvist.jpeg" width="400" /></a>
Mitmekülgselt andekas kultuuri- ja keelesuhete nurgakivide laduja, tänu kellele pääseti tsensuurist ja trükiti Kuopios eepos „Kalevipoeg”.</h3>
August Ahlqvisti huvi eesti keele vastu tekkis <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/elias-lonnrot.html"><i>Elias Lönnroti</i></a> kogumisretkel Eestis tehtud tähelepanekute mõjul. Ta oli kohtunud oma eeskujuga juba 1844. aasta kevadel noore üliõpilasena kodulinnas Kuopios, vahetult enne tolle ärasõitu uurimisretkele. Neli aastat hiljem juurdles hõimumeelne 22-aastane Ahlqvist oma kirjas Lönnrotile soome ja eesti keele ühendamisest saadava kasu üle. Viimane vastas, et keeled on üksteisest liialt võõrdunud, et neid võiks „enam kunagi üheks kirjakeeleks pöörata”. Üks oli Eesti olusid tundev ja eesti keelt kõnelev realist, teine keelt alles õppiv Eestist vaimustunud idealist.<br />
<br />
Põhjalikumalt tutvus Ahlqvist Eestiga 1854. aasta lõpus, kui kogus Ingerimaal ainest vadja keele õppimiseks. Ta tõdes, et see töö eeldab eesti keele tundmist, ja läks Tartusse. Neljakuulise, olgugi et planeerimata külastuse käigus omandas Ahlqvist hea eesti keele oskuse, sõlmis kontakte ja tutvus mitmest küljest maa kultuuriga. Nii nagu Lönnrot, osales ka tema <i>Õpetatud Eesti Seltsi</i> koosolekutel, tegi seal isegi ettekande vadjalastest ja ta paluti seltsi korrespondentliikmeks.<br />
<br />
Usina kirjamehena avaldas Ahlqvist juba järgmisel aastal teose <i>Eesti moodsast kirjandusest</i>. Raamat tutvustas pealkirjast hoolimata laiemalt nii kultuuriajalugu kui ka teenis keeleõppe eesmärki. Tegemist oli esimese eesti kirjanduse üldülevaatega soome keeles. Järgmine lasi end oodata 1939. aastani, mil <i>Friedebert Tuglas</i> avaldas kirjandusajaloo.<br />
<br />
Tartus leitud tuttavatest osutus eriti väärtuslikuks Õpetatud Eesti Seltsi sekretär <i>Emil Sachssendahl,</i> kellega koos Ahlqvist lahendas eepose „Kalevipoeg” avaldamisega seotud probleeme. <i>Friedrich Reinhold Kreutzwaldi </i>1854. aasta märtsis tsensuurile esitatud viimistletud käsikiri oli saanud otsekohe täieliku ilmumiskeelu. Ahlqvist tegi ettepaneku avaldada teos Soomes, kus järelevalve oli leebem ja trükkiminegi vahest soodsam. Ta vahendas kontakte ja lubas teose müüki võtta. Projekt venis. Selle aja jooksul nõustus tsensuur n-ö teadusliku saksa-eesti tekstiga, mis trükiti vihikute kaupa Tartus aastatel 1857–1861. Eestikeelne rahvaväljaanne avaldati lõpuks 1862. aastal Kuopios Aschani trükikojas, kus Ahlqvisti poolvend oli ametis faktorina.<br />
<br />
1863. aastal määrati Ahlqvist <i>Elias Lönnroti</i> järglasena Helsingi ülikooli keele ja kirjanduse professoriks. Juba enne seda töötas ta eesti keele dotsendina. Ahlqvist karmistas soome keele õppe nõudeid, lisades õppekavasse lähedased sugulaskeeled, eeskätt eesti keele. Ahlqvisti juhendamisel kaitses doktoritööd ka eesti keeleteadlane <i>Jakob Hurt</i>.<br />
<br />
Mitmekülgselt andeka inimesena kirjutas Ahlqvist lisaks luuletusi. 1869. aasta esimese laulupeo kavasse kuulunud <i>„Mu meeles seisab alati”</i> sõnad tõlkis Lydia Koidula tema riimi seatud <i>„Savolase laulust”.</i><br />
<br />
<hr />
<h3>
August Ahlqvist (1826–1889)</h3>
August Ahlqvist kiinnostui viron kielestä <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/elias-lonnrot.html">Elias Lönnrotin</a></i> keruumatkallaan Virossa tekemien havaintojen ansiosta. Hän oli tavannut esikuvansa jo nuorena ylioppilaana kotikaupungissaan Kuopiossa keväällä 1844, juuri ennen tämän lähtöä tutkimusmatkalleen. Neljä vuotta myöhemmin heimohenkinen, 22-vuotias Ahlqvist pohti kirjeessään Lönnrotille suomen ja viron kielten yhdistämisen etuja. Tämä vastasi kielten vieraantuneen liian kauas toisistaan, jotta niitä voisi "enää milloinkaan yhdeksi kirjakieleksi taivuttaa". Toinen oli Viron olot tunteva ja viroa puhuva realisti, toinen kieltä vasta aloitteleva, mutta Virosta innostunut idealisti.<br />
<br />
Syvemmin Ahlqvist tutustui Viroon loppuvuonna 1854, kun hän keräsi Inkerinmaalla aineistoa vatjan kielioppia varten. Siellä hän totesi, että työ vaatii viron kielen tuntemusta, ja lähti Tarttoon. Nelikuukautisella, vaikkakin suunnittelemattomalla vierailullaan Ahlqvist hankki hyvän viron taidon, solmi yhteyksiä ja perehtyi moninaisesti maan kulttuuriin. Lönnrotin tapaan hänkin osallistui <i>Viron Oppineiden Seuran</i> kokouksiin, piti siellä esitelmänkin vatjalaisista ja tuli kutsutuksi seuran kirjeenvaihtajajäseneksi.
<br />
<br />
Ahkerana kirjoittajana Ahlqvist julkaisi jo seuraavana vuonna teoksen <i>Viron nykyisemmästä kirjallisuudesta</i>, joka esitteli nimeään laajemmin sivistysolojen historiaa ja jolla oli myös kielenopiskelua edistävä tarkoitus. Suomeksi se oli ensimmäinen Viron kirjallisuuden yleisesitys ja seuraavakin odotutti vuoteen 1939, <i>Friedebert Tuglasin</i> kirjallisuuden historiaan saakka.<br />
<br />
Tartossa kertyneistä tuttavuuksista erityisen merkitykselliseksi osoittautui Oppineiden Seuran sihteeri <i>Emil Sachssendahl</i>, jonka kanssa Ahlqvist ratkoi Kalevipoeg-eepoksen julkaisuongelmia. <i>Friedrich Reinhold Kreutzwaldin</i> marraskuussa 1854 sensuurille esitetty viimeistelty käsikirjoitus oli saanut saman tien täystyrmäyksen. Ahlqvist ehdotti julkaisua Suomessa, jossa valvonta oli lievempää ja painatuskin ehkä edullisempaa. Hän avasi yhteyksiä ja lupasi ottaa teosta myyntiin. Hankkeen venyessä sensuuri myöntyi "tieteelliseen" saksalais-virolaiseen versioon, joka painettiin vihkoina Tartossa vuosina 1857–1861. Vironkielinen kansanpainos julkaistiin lopulta vuonna 1862 Kuopiossa, Aschanin kirjapainossa, jonka faktori oli Ahlqvistin velipuoli.
<br />
<br />
Vuonna 1863 Ahlqvist nimitettiin <i>Elias Lönnrotin</i> seuraajaksi Helsingin yliopiston kielen ja kirjallisuuden professorina. Tätä ennen hän otti jo dosenttina opetusohjelmaan viron kielen. Ahlqvist tiukensi suomen kielen tutkintovaatimuksia, joihin hän sisällytti lähisukukieliä ja erityisesti viron. Ahlqvistin ohjauksessaan väitteli tohtoriksi myös virolainen kielitieteilijä <i>Jakob Hurt</i>.
<br />
<br />
Monitaitoisena Ahlqvist oli myös runoilija. Vuoden 1869 ensimmäisten laulujuhlien ohjelmaan kuuluneen <i>Mu meeles seisab alati </i>-laulun sanat olivat <i>Lydia Koidulan</i> käännös hänen riimittämästään <i>Savolaisen laulusta (Mun muistuu mieleheni nyt...)</i>.<br />
<br />
<hr />
<h3>
Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa</h3>
<ol>
<li>Pilt/Kuva: Eero Järnefelt, August Ahlqvisti portree, 1889, <a href="https://commons.wikimedia.org/wiki/File:August_Ahlqvist_by_J%C3%A4rnefelt_(color).jpeg" target="_blank">Wikimedia Commons</a></li>
<li><a href="http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?ID=105" target="_blank">Eesti Biograafiline Leksikon</a>, lk/sivu 7, Loodus 1926–1929</li>
<li>August Ahlqvist, <a href="http://www.doria.fi/handle/10024/100920" target="_blank">Viron nykyisemmästä kirjallisuudesta</a>, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 1855</li>
<li>Friedrich Reinhold Kreutzwald, <a href="http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=61&table=Books" target="_blank">Kalewi poeg</a>, P. Aschan & Co Kuopio 1862</li>
<li>Ants Viires, <a href="http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194892/142985/page/28" target="_blank">August Ahlqvist ja Jakob Hurt</a>, Keel ja Kirjandus 3/1990</li>
<li>Hannu Remes, <a href="http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:195005/143048/page/3" target="_blank">Soome esimesest eesti keele grammatikast</a>, Keelja Kirjandus 8/1995</li>
<li>Hannu Remes, <a href="http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:80157/143887/page/46" target="_blank">August Ahlqvist ja eesti keel</a>, Keel ja Kirjandus 6/2007</li>
<li>Hannu Remes, <a href="http://jultika.oulu.fi/files/isbn9789514291500.pdf" target="_blank">Muodot kontrastissa – Suomen ja viron vertailevaa taivutusmorfologiaa</a>, Oulun yliopisto 2009</li>
<li><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/seppo-zetterberg.html">Seppo Zetterberg</a>, Suomen sillan kulkijoita, Siltala 2015</li>
<li>Pekka Linnainen, <a href="https://estofennia.eu/maamme-tie-tarttoon/" target="_blank">Maamme-laulu ja kadonneen kertosäkeen tapaus</a>, Estofennia 4.10.2019</li>
<li>H. K. Riikonen, <a href="https://kansallisbiografia.fi/kansallisbiografia/henkilo/3105" target="_blank">August Ahlqvist</a>, Kansallisbiografia 1.11.2000</li>
<li><a href="https://estofennia.eu/hietaniemi.pdf" target="_blank">Eesti ja Soome lugu Helsingi Hietaniemis</a>, Hietaniemen Viro-opas, Pekka Linnainen 2010–</li>
<li><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Hietaniemi_kalmistu" target="_blank">Hietaniemi kalmistu</a>, Helsingi, Wikipedia (eesti)</li>
</ol>
Estofiliahttp://www.blogger.com/profile/04136220323183679204noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8258637855286550617.post-46234569858231575702018-02-24T22:39:00.002+02:002021-05-05T21:39:47.586+03:00Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen<h3>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh6tlZ1QjxGcxCD5dKCw218E-7dmECTjuh5NpjqptonItExw8nga2s59TJtq6rG2P2BVJ9JAiI_V0W6kIQ9JBDWS0CT5OPA1x-vVokDU3EYHaAbkcxM0LiRkp68utOl-yTuwfezM7V4QQ/s1600/Yrjo-Koskinen.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh6tlZ1QjxGcxCD5dKCw218E-7dmECTjuh5NpjqptonItExw8nga2s59TJtq6rG2P2BVJ9JAiI_V0W6kIQ9JBDWS0CT5OPA1x-vVokDU3EYHaAbkcxM0LiRkp68utOl-yTuwfezM7V4QQ/s400/Yrjo-Koskinen.jpg" width="400" /></a>
Soomluse edendaja ja riigimees, kes aitas J. V. Jannsenit esimese üldlaulupeo kava koostamisel ning kinkis Lydia Koidulale rändrahnu.</h3>
Yrjö Koskinen oli ajaloo professor ja soomluse edendaja, kes soovis uurida eestlaste olukorda ja rahvuslikku ärkamist. Selle kaudu tutvus ta Eesti rahvusliku liikumise juhtfiguuri <i>Johann Voldemar Jannseni </i>ja tema perega. Kahe aatelise kolleegi sõprus oli väga tähtis Eesti esimese laulupeo sünniloos. Laulupeo korraldajana palus Jannsen oma tütre <i>Lydia Koidula</i> kaudu Koskinenilt soome laulude ja mitmehäälsete seadete noote, mis 1868. aastal mitme saadetisena ka temani jõudsid. Peokavva võeti <i>Karl Collani</i> viisiga <i>„Mu meeles seisab alati”</i>, millele Koidula tegi sõnad <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/august-ahlqvist.html"><i>August Ahlqvisti</i></a> algse <i>Savolase laulu </i>alusel, ning <i>„Maamme” </i>laulu sõsarhümn ehk <i>Fredrik Paciuse </i>viisi ja Jannseni sõnadega <i>„Mu isamaa, mu õnn ja rõõm</i>”, mis kõlas siis esimest korda Tartu laulupeol 1869. aastal.<br />
<br />
Laulupeol sai esimest korda kuulda ka Koidula lüürikat lauludes <i>„Sind surmani” </i>ja <i>„Mu isamaa on minu arm”.</i> Muusikaajaloolase <i>Elmar Arro</i> sõnul sai helilooja <i>Aleksander Kunileid</i> nende viiside loomiseks innustust Karl Collani 1854. aastal laulukogumikus avaldatud rahvalauludest <i>„Kreivin sylissä istunut (Krahvi süles istunud)”</i> ja <i>„Paremp’ olla tyttönä (Parem olla tüdrukuna)”</i>. Seega võis Koskineni mõju laulupeo kava osas ulatuda ka nende lauludeni, kui nimetatud kogumik või noodid ta saadetistes sisaldusid. Kindlalt on aga teada, et saadetud materjalid sisaldasid <i>Fredrik Wilhelm Illbergi</i> värsket rahvalaulude kogumikku, sest Koidula tänas Koskineni selle kui erilise rõõmuallika eest 1868. aasta alguses. Kogumiku teine laul on Koskineni enda sõnadele tehtud <i>„Suomen salossa”,</i> millele Kunileid tegi hiljem neljahäälse seade ja millele rahvusliku liikumise tõusev juht <i>Carl Robert Jakobson</i> palus Koidulalt eestikeelseid sõnu. Laul <i>„Isamaa hiilgaval pinnal”</i> kõlaski järgmisel laulupeol Tartus 1879. aastal, kuid Kunileidi varajase surma tõttu <i>Karl August Hermanni</i> seades.<br />
<br />
Esimese reisi Soome lahe lõunakaldale tegi Koskinen 1864. aastal, kui ta tutvus Tallinnaga, pisut ka turisti pilgu läbi, ning külastas Harju-Jaani soomlasest pastorit <i>Danielsoni</i>. Saadud ettekujutus eestlaste eluolust ja saksastamisest oli üsnagi sünge. Soomes hakkas Koskinen pidama kirjavahetust Jannseni ja „Kalevipoja” eepose looja <i>Friedrich Reinhold Kreutzwaldiga</i>, kellega ta vahetas mõtteid nii rahvaste ajaloo kui ka praeguse seisundi üle.<br />
<br />
Lõunapoolse Eestiga tutvus Koskinen 1867. aasta suvel ühisel reisil koos <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/julius-krohn.html">Julius Krohniga</a>. Laevasõidul Pihkvast Tartusse kohtusid mehed juhuslikult tulevase Eesti ärkamisaja ühe juhi Jakobsoniga. Kohale jõudnud, kohtus Koskinen lõpuks silmast silma ka Jannseniga ja kuulis kavandatavast laulupeost. Jannsenite perele tutvustati „Maamme” laulu, mille meloodia õppis Koidula Krohnilt – ja sai ka soomekeelsed sõnad. Mehed tutvusid veel esiajaloo uurija <i>Constantin Grewingki</i> ja sõnaraamatu koostaja <i>F. J. Wiedemanniga</i> ning lõid suhteid <i>Õpetatud Eesti Seltsis. </i>Edasi jätkus reis Võrru, kus nad kohtusid Kreutzwaldiga, ja sealt edasi Valka.<br />
<br />
J. V. Jannsen, ta tütar Lydia ja poeg <i>Harry</i> tegid vastukülaskäigu Soome 1871. aasta suvel. Ringkäik Hämes lõppes Loppi valla Leppälahti talus ehk Yrjö Koskineni 1869. aastal ostetud maakodus. Külalised sõudsid õhtusel Loppijärvil ja imetlesid rannal asuvat suurt rändrahnu, mille Koskinen siis naljaga pooleks otsustas Koidulale kinkida. Tingimuseks oli, tõsi küll, et rändrahn peab jääma oma algsesse asukohta. Nii sai Loppi omale Eestiga seotud vaatamisväärsuse ehk <i>Koidula kivi,</i> mille külge kinnitati 1973. aastal <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/kerttu-mustonen.html">Kerttu Mustonen-Hukki</a> ettepanekul koopia <i>Juta Eskeli</i> loodud Estonia teatri Koidula reljeefist.<br />
<br />
Koskineni ametlik sünninimi oli <i>Georg Zacharias Forsman</i> ning ta emakeel tegelikult rootsi keel, kuid ta tegi oma peres täieliku keelevahetuse. Yrjö Koskinen oli tegelikult ta kirjanikunimi, millest ta moodustas oma pere uue perekonnanime <i>Yrjö-Koskinen,</i> kui tõusis 1884. aastal aadliseisusse. 1897. aastal kuulutas keiser ta vabahärraks.<br />
<br />
<hr />
<h3>
Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen (Georg Zacharias Forsman, 1830–1903)</h3>
Yrjö Koskinen oli historian professori ja suomalaisuusmies, joka halusi tutkia virolaisten asemaa ja kansallista heräämistä. Sen myötä hän ystävystyi Viron kansallisen liikkeen johtohahmon <i>Johann Voldemar Jannsenin</i> perheen kanssa. Kahden aatteellisen kollegan ystävyys oli merkityksellinen Viron ensimmäisille laulujuhlille. Niiden puuhamiehenä Jannsen pyysi tyttärensä <i>Lydia Koidulan</i> kautta Koskiselta suomalaisten laulujen ja moniäänisten sävelmien nuotteja, joita hän saikin vuoden 1868 mittaan useampana lähetyksenä. Juhlaohjelmaan nousivat <i>Karl Collanin</i> säveltämä <i>Mu meeles seisab alati</i>, jonka Koidula riimitti <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/august-ahlqvist.html">August Ahlqvistin</a></i> alkuperäisen <i>Savolaisen laulun</i> pohjalta, sekä <i>Maamme-laulun</i> sisarhymni, <i>Fredrik Paciuksen</i> säveltämä ja Jannsenin sanoittama <i>Mu isamaa, mu õnn ja rõõm</i>, Viron kansallislaulu, joka kaikui ensi kerran Tarton laulujuhlilla vuonna 1869.<br />
<br />
Laulujuhlilla kuultiin myös ensi kerran Koidulan laulurunot <i>Sind surmani</i> ja <i>Mu isamaa on minu arm</i>. Musiikkihistorioitsija <i>Elmar Arron</i> mukaan säveltäjä <i>Aleksander Kunileid</i> löysi innoituksen näiden säveliin Karl Collanin vuonna 1854 julkaiseman kokoelman kansanlauluista <i>Kreivin sylissä istunut</i> ja <i>Paremp’ olla tyttönä</i>. Siten saattoi Koskisen vaikutus ohjelmassa ulottua näihinkin, jos mainittu kokoelma tai nuotit muutoin olivat mukana hänen lähetyspaketeissaan. Varmuudella niissä oli <i>Fredrik Wilhelm Illbergin</i> tuore kansanlaulukokoelma, sillä Koidula kiitti siitä Koskista erityisenä ilonaiheenaan alkuvuonna 1868. Heti sen toisena lauluna oli Koskisen oma runo <i>Suomen salossa</i>, johon Kunileid teki neliäänisen sovituksen ja johon nouseva kansallinen johtaja <i>Carl Robert Jakobson</i> pyysi Koidulalta vironkieliset sanat. <i>Isamaa hiilgava pinnala</i> julkaistiin vuonna 1871, mutta kuultiin vasta seuraavilla laulujuhlilla Tartossa vuonna 1879, tosin Kunileidin ennenaikaisesta kuolemasta johtuen <i>Karl August Hermannin</i> sovittamana.<br />
<br />
Ensimmäisen matkansa Suomenlahden eteläpuolelle Koskinen oli tehnyt vuonna 1864, jolloin hän tutustui Tallinnaan, hiukan matkailijankin silmin, ja vieraili Harju-Jaanin suomalaisen pastorin <i>Danielsonin</i> luona. Kertyneet vaikutelmat virolaisten oloista ja saksalaistamisesta jäivät perin lohduttomiksi. Suomesta Koskinen solmi kirjesuhteet Jansseniin ja Kalevipoeg-eepoksen luojaan <i>Friedrich Reinhold Kreutzwaldiin</i>, joiden kanssa hän vaihtoi ajatuksia niin kansojen historiasta kuin nykyisestä asemasta.<br />
<br />
Eteläiseen Viroon Koskinen tutustui kesällä 1867 yhteisellä matkalla <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/julius-krohn.html">Julius Krohnin</a></i> kanssa. Laivalla Pihkovasta Tarttoon miehet kohtasivat sattumalta Jakobsonin, tulevan kansallisen vaikuttajan. Perillä Koskinen tutustui Jannseniin kasvotusten ja kuuli myös kaavaillusta laulujuhlasta. Perheeseen kotiutui Maamme-laulukin, jonka melodian Koidula oppi Krohnilta – ja sai suomalaiset sanatkin. Miehet tutustuivat myös esihistorian tutkija <i>Constantin Grewingkiin</i> ja sanakirjanlaatija <i>F. J. Wiedemanniin</i> sekä loivat suhteita <i>Viron Oppineiden Seurassa</i>. Edelleen matka jatkui Võruun, jossa he tapasivat Kreutzwaldin, ja sieltä Valgaan.
<br />
<br />
Vastavierailulle Suomeen J. V. Jannsen, hänen tyttärensä Lydia ja poikansa <i>Harry</i> lähtivät kesällä 1871. Kierros Hämeessä päättyi Lopin pitäjän Leppälahden tilalle, Yrjö Koskisen vuonna 1869 hankkimaan ”maalaiskotiin”. Vieraat soutelivat illalla Loppijärvellä ja ihastuivat rannalla suureen siirtolohkareeseen, jonka Koskinen siltä istumalta lahjoitti Koidulalle. Käytännöllis-leikillisenä ehtona oli sen jääminen paikalleen. Niinpä Loppi sai estofiilisen nähtävyyden <i>Koidulan kiven</i>, jonka kylkeen vuonna 1973 valettiin ja kiinnitettiin <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/kerttu-mustonen.html">Kerttu Mustonen-Hukin</a></i> ehdotuksesta toisinto <i>Juta Eskelin</i> veistämästä Estonia-teatterin Koidulan reliefistä.<br />
<br />
Viralliselta syntymänimeltään Koskinen oli <i>Georg Zacharias Forsman</i> ja myös äidinkieleltään ruotsinkielinen, mutta hän teki perheessään täydellisen kielenvaihdon. Yrjö Koskinen oli varsinaisesti hänen kirjailijanimensä, josta hän muodosti perheensä uuden sukunimen <i>Yrjö-Koskinen</i> tultuaan aateloiduksi vuonna 1884. Keisari korotti hänet vapaaherraksi vuonna 1897.<br />
<br />
<div>
<hr />
<h3>
Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa</h3>
<ol>
<li>Pilt/Kuva: Skulptuur Loppi kiriku juures, Armas Hutri 1961</li>
<li>Karl Collan, <a href="http://neba.finlit.fi/kirjasto/digi/view.php?set=1428&item=4&r=1&size=100" target="_blank">Valituita Suomalaisia Kansan-Lauluja</a>, Öhmanin kirjakauppa 1854</li>
<li>Y., <a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/424216?page=3" target="_blank">Suomen salossa</a>, Suometar 18.4.1856</li>
<li>Fredrik Wilhelm Illberg, <a href="http://neba.finlit.fi/kirjasto/digi/index.php?pagename=teokset-listset&set=409&item=5" target="_blank">Suomalaisia Kansan-Lauluja ja Soitelmia</a>, F. Liewendal 1867</li>
<li><a href="http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/44119" target="_blank">Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud</a>, Tarto Wannemuine-selts 1869</li>
<li><a href="https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/44500" target="_blank">Wanemuine kandle healed Eesti laulupühaks 1869</a>, C. R. Jakobson 1869</li>
<li>C. R. Jakobson, <a href="http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/26777" target="_blank">Kirjad Koidulale</a>, kiri 1.1.1870, Eesti Kirjandus 10/1911</li>
<li><a href="https://www.digar.ee/viewer/en/nlib-digar:308102/270061/page/16" target="_blank">Wanemuine kandle healed. Tõine jagu : nelja healega meeste koorid</a>, Kunileid–Koidula: Õitse ja haljenda, Eestlaste maa! (Isamaa hiilgava pinnala paistab...), Carl Robert Jakobson, K. Wänja 1871</li>
<li>Elmar Arro, Der Fall Kunileid, <a href="https://erb.nlib.ee/?kid=11335798" target="_blank">Geschichte der estnischen Musik</a>, Akadeemiline Kooperatiiv, Tartu 1933</li>
<li><a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=esmaspaev19360411.2.17" target="_blank">Võõras viis – aga eesti laul. Plagiaatide ajalugu</a>, Esmaspäev 11.4.1936</li>
<li>Heljo Ernesaks, <a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19730824.1.5" target="_blank">Koidula mälestuseks</a>, Sirp ja Vasar 24.8.1973</li>
<li>Aarne Mäe, <a href="https://virumaateataja.postimees.ee/2263823/soomes-koidula-jalajalgedes-kohtumine-koidulaga-loppi-jarve-kaunil-kaldal" target="_blank">Soomes, Koidula jalajälgedes: Kohtumine Koidulaga Loppi järve kaunil kaldal</a>, Virumaa Teataja 21.8.2004</li>
<li>Seppo Zetterberg, <a href="https://www.tuglas.fi/pidot-alppilassa-1871" target="_blank">Pidot Alppilassa 1871</a>, Elo 4/2014</li>
<li>Seppo Zetterberg, <a href="https://www.tuglas.fi/viron-ykk%C3%B6sperhe-h%C3%A4meess%C3%A4" target="_blank">Viron ykkösperhe Hämeessä</a>, Elo 5/2014</li>
<li><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/seppo-zetterberg.html">Seppo Zetterberg</a>, Suomen sillan kulkijoita, Siltala 2015</li>
<li>Pekka Linnainen, <a href="http://estofennia.eu/suomi-viro-kansallislaulu-kumpi-vanhempi/" target="_blank">Ovatko Maamme-laulun vironkieliset sanat vanhemmat kuin suomenkieliset?</a> Uusi Suomi 13.5.2015</li>
<li>Pekka Linnainen, <a href="https://estofennia.eu/maamme-tie-tarttoon/" target="_blank">Maamme-laulu ja kadonneen kertosäkeen tapaus</a>, Estofennia 4.10.2019</li>
<li>Yrjö Koskinen, <a href="http://www.laulud.ee/laul/isamaa_hiilgava_pinnala_paistab-50.aspx" target="_blank">Isamaa hiilgava pinnala paistab</a>, tõlkinud Lydia Koidula, Laulud.ee</li>
<li><a href="http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/i-laulupidu/" target="_blank">I laulupidu 18.-20. juuni 1869 Tartus</a>, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA</li>
<li><a href="http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/ii-laulupidu/" target="_blank">II laulupidu 20.-22. juuni 1879 Tartus</a>, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA</li>
<li><a href="http://loppi.fi/palvelut/kulttuuri-ja-vapaa-aika/kulttuuri/opaskurssin-antia/muistomerkit-patsaat-reliefit-laatat" target="_blank">Lopen muistomerkit, patsaat, reliefit ja laatat</a>, Lopen kunta</li>
<li><a href="http://375humanistia.helsinki.fi/humanistit/yrjo-sakari-yrjo-koskinen" target="_blank">Yrjö Sakari Yrjö-Koskinen</a>, 375 humanistia, Helsingin yliopiston humanistinen tiedekunta</li>
<li>Venla Sainio, <a href="https://kansallisbiografia.fi/kansallisbiografia/henkilo/3696" target="_blank">Georg Zacharias Yrjö-Koskinen</a>, Kansallisbiografia 11.10.2000</li>
<li><a href="https://estofennia.eu/hietaniemi.pdf" target="_blank">Eesti ja Soome lugu Helsingi Hietaniemis</a>, Hietaniemen Viro-opas, Pekka Linnainen 2010–</li>
<li><a href="https://fi.wikipedia.org/wiki/Kansalaislaulu" target="_blank">Kansalaislaulu</a>, Sind surmani, Kreivin sylissä istunut, Wikipedia (soome)</li>
<li><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Hietaniemi_kalmistu" target="_blank">Hietaniemi kalmistu</a>, Helsingi, Wikipedia (eesti)</li>
</ol>
</div>
Estofiliahttp://www.blogger.com/profile/04136220323183679204noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8258637855286550617.post-21669647542223995792018-02-24T22:32:00.003+02:002021-06-16T12:39:03.812+03:00Julius Krohn<h3>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjClOB-FFErCBTmAq8gpqdRFVkmzfgh376VFeFUhm9yn2BWAULa9CRMT6H30D4hD8GZcHbWlU9O4LxhMdurb6n4EffpI_3K8qbgxiuGNzHQf3KbWbbldZdUb_vttWZ6Es6YR5yoFbki6w/s1600/Julius-Krohn.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjClOB-FFErCBTmAq8gpqdRFVkmzfgh376VFeFUhm9yn2BWAULa9CRMT6H30D4hD8GZcHbWlU9O4LxhMdurb6n4EffpI_3K8qbgxiuGNzHQf3KbWbbldZdUb_vttWZ6Es6YR5yoFbki6w/s400/Julius-Krohn.jpg" width="400" /></a>
Saksa juurtega soomluse edendaja, kes koostas soomlastele esimese eesti keele grammatika ja õpetas Koidulale „Maamme” laulu viisi ja sõnad.</h3>
Julius Krohn koostas soomlastele 1872. aastal esimese eesti keele grammatika. „Kisendava vajaduse” selle järele, nagu ta eessõna esimeses lõigus tõdeb, oli põhjustanud Helsingi ülikooli professor <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/august-ahlqvist.html"><i>August Ahlqvist</i></a>, kes oli karmistanud eksaminõudeid ja eeldas soome keele kõrgeima hinde saamiseks ka eesti keele tundmist. Krohni raamat oli aastakümneid eesti keele õppijate tähtsaim abivahend enne <i>Johannes Aaviku</i> aastal 1911 avaldatud <i>Eesti keele õpikut </i>ja <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/lauri-kettunen.html">Lauri Kettuneni</a> mitmeid õpperaamatuid.<br />
<br />
Isiklikult tutvus Krohn Eestiga ühisel reisil koos <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/yrjo-koskinen.html">Yrjö Koskineniga</a> 1867. aasta suvel. Mehed saabusid Tartusse Pihkva ja Emajõe kaudu laevaga, kus nad kohtusid juhuslikult tulevase rahvusliku liikumise juhtfiguuri<i> Carl Robert Jakobsoniga.</i> Kohal olles sõlmisid nad suhteid <i>Õpetatud Eesti Seltsis,</i> tutvusid seltsi raamatukogu ja Tartu ülikooliga ning veetsid aega koos <i>J. V. Jannseni</i> perega. Nad põikasid sisse ka Võrru, et kohtuda <i>Friedrich Reinhold Kreutzwaldiga.</i> Kuigi Krohni vaevas reisil spioonihirm, huvitus ta mitmekülgselt Eestist ning hakkas peale keele uurima kirjandust, nimesid ja rahvakombeid. Ta kirjutas oma tähelepanekutest eesti ainese kohta „Kalevalas”, mis viis väitluseni Ahlqvistiga eepose päritolu üle.<br />
<br />
Jannsenite juures loodi side ka Soome ja Eesti hümni vahel. Krohn innustas peretütart <i>Lydia Koidulat</i> õppima soome keelt ning jättis talle Soome hümniks saanud<i> „Maamme” </i>soomekeelsed sõnad. Tegemist oli kahtlemata samade sõnadega, millega kõik soomlased seda laulu praegugi laulavad, sest need avaldati Krohni kirjastamisel Eestis käimise aastal 1867. Sõnad tõlkis tema juhitud „viie lipniku” töörühm ühe osana <i>Lipnik Ståli lugudest</i>. Koidula õppis Krohni käest selgeks ka <i>Fredrik Paciuse </i>viisi.<br />
<br />
Soomekeelse eesti keele grammatika koostajana võib Krohn tunduda pisut ebatõenäoline. Kuigi ta emakeel oli saksa keel, pühendus ta soomluse edendamisele kogu oma elu jooksul, kaasa arvatud ta peres toimunud keelevahetus. Krohn oli ka esimene, kes koostas Helsingi ülikoolile soomekeelse diplomitöö. Hiljem õpetas ta soome keelt dotsendi, lektori ja lõpuks professorina. Ta lapsed olid professor<i> Kaarle Krohn</i>, kes jätkas isa teadustööd, ja kirjanik<a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/aino-kallas.html"> Aino Kallas</a>.<br />
<br />
<hr />
<h3>
Julius Krohn (1835–1888)</h3>
Julius Krohn laati suomalaisille ensimmäisen viron kieliopin vuonna 1872. ”Kipeän tarpeen”, kuten hän toteaa esipuheensa ensi virkkeessä, oli aiheuttanut Helsingin yliopiston professori <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/august-ahlqvist.html">August Ahlqvist</a></i>, joka oli tiukentanut tutkintovaatimuksia ja edellytti suomen kielen korkeimmalta arvosanalta myös viron kielen tuntemusta. Krohnin kirja oli vuosikymmeniä viron opiskelijoiden tärkein apuväline ennen <i>Johannes Aavikin</i> vuonna 1911 julkaistua <i>Vironkielen opasta</i> ja <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/lauri-kettunen.html">Lauri Kettusen</a></i> oppikirjatuotantoa.<br />
<br />
Omakohtaisesti Krohn tutustui Viroon yhteisellä matkalla <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/yrjo-koskinen.html">Yrjö Koskisen</a></i> kanssa kesällä 1867. Miehet saapuivat Tarttoon Pihkovan ja Emajoen kautta laivalla, jolla he kohtasivat tuleviin kansallisiin johtajiin kuuluvan <i>Carl Robert Jakobsonin</i>. Perillä he loivat suhteita <i>Viron Oppineiden Seurassa</i>, tutustuivat seuran kirjastoon ja Tarton yliopistoon sekä viettivät aikaa <i>J. V. Jannsenin</i> perheen parissa. He poikkesivat myös Võruun tapaamaan <i>Friedrich Reinhold Kreutzwaldia</i>. Vaikkakin Krohnia vaivasi matkalla urkkijainpelko, hän kiinnostui Virosta monipuolisesti ja ryhtyi tutkimaan kielen ohella niin kirjallisuutta, nimistöä kuin kansantapoja. Hän kirjoitti huomioitaan virolaisten ainesten osuudesta Kalevalassa, mikä johti Ahlqvistin kanssa kiistelyyn eepoksen alkuperästä.<br />
<br />
Jannseneilla luotiin myös Suomen ja Viron kansallislaulujen yhteyttä. Krohn innosti perheen tytärtä <i>Lydia Koidulaa</i> oppimaan suomea ja jätti hänelle <i>Maamme-laulun</i> suomenkieliset sanat. Kyseessä olivat epäilemattä samat sanat, joita kaikki suomalaiset laulavat tänäkin päivänä, sillä ne julkaistiin Krohnin kustannuksella vierailun vuotena 1867. Ne riimitti hänen johtamansa "viiden vänrikin" ryhmä, joka työsti ne osana <i>Vänrikki Stoolin tarinoita</i>. Koidula oppi Krohnilta myös <i>Fredrik Paciuksen</i> sävelmän.<br />
<br />
Suomenkielisen viron kieliopin laatijaksi Krohn saattaa tuntua epätodennäköiseltä. Vaikkakin hänen äidinkielensä oli saksa, hän omistautui suomalaisuudelle koko elämänurallaan, perheensä kielenvaihtoa myöten. Krohn oli jopa ensimmäinen, joka teki Helsingin yliopistolle suomenkielisen pro gradu -työn. Sittemmin hän opetti suomen kieltä dosenttina, lehtorina ja lopulta professorina. Hänen lapsiaan olivat professori <i>Kaarle Krohn</i>, joka jatkoi isänsä tieteellistä työtä, ja kirjailija <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/aino-kallas.html">Aino Kallas</a></i>.<br />
<br />
<hr />
<h3>
Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa</h3>
<ol>
<li>Pilt/Kuva: Julius Krohn, Daniel Nyblin 1879, <a href="https://www.kuvakokoelmat.fi/" target="_blank">Soome muuseumiameti pildikogud | Museoviraston kuvakokoelmat</a></li>
<li><a href="http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?ID=105" target="_blank">Eesti Biograafiline Leksikon</a>, lk/sivu 237, Loodus 1926–1929</li>
<li>J. L. Runeberg, <a href="http://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/100342/J.L.Runebergin_Vanrikki_Stooli.pdf" target="_blank">Vänrikki Stoolin Tarinat, runoilijan luvan saanut suomennos</a>, kustantaja Julius Krohn 1867</li>
<li>Julius Krohn, <a href="http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:101168" target="_blank">Wiron kielioppi suomalaisille</a>, Keisarillinen Aleksanterin Yliopisto 1872</li>
<li>Hannu Remes, <a href="http://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:195005/143048/page/3" target="_blank">Soome esimesest eesti keele grammatikast</a>, Keel ja Kirjandus 8/1995</li>
<li>Hannu Remes, <a href="http://jultika.oulu.fi/files/isbn9789514291500.pdf" target="_blank">Muodot kontrastissa – Suomen ja viron vertailevaa taivutusmorfologiaa</a>, Oulun yliopisto 2009</li>
<li><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/seppo-zetterberg.html">Seppo Zetterberg</a>, Suomen sillan kulkijoita, Siltala 2015</li>
<li>Pekka Linnainen, <a href="http://estofennia.eu/suomi-viro-kansallislaulu-kumpi-vanhempi/" target="_blank">Ovatko Maamme-laulun vironkieliset sanat vanhemmat kuin suomenkieliset?</a> Uusi Suomi 13.5.2015</li>
<li>Pekka Linnainen, <a href="https://estofennia.eu/maamme-tie-tarttoon/" target="_blank">Maamme-laulu ja kadonneen kertosäkeen tapaus</a>, Estofennia 4.10.2019</li>
<li>Raija Majamaa, <a href="https://kansallisbiografia.fi/kansallisbiografia/henkilo/496" target="_blank">Julius Krohn</a>, Kansallisbiografia 5.1.1998</li>
<li><a href="https://estofennia.eu/hietaniemi.pdf" target="_blank">Eesti ja Soome lugu Helsingi Hietaniemis</a>, Hietaniemen Viro-opas, Pekka Linnainen 2010–</li>
<li><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Hietaniemi_kalmistu" target="_blank">Hietaniemi kalmistu</a>, Helsingi, Wikipedia (eesti)</li>
</ol>
Estofiliahttp://www.blogger.com/profile/04136220323183679204noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8258637855286550617.post-45415254419277489182018-02-24T22:10:00.003+02:002020-07-26T12:15:36.293+03:00Johan Reinhold Aspelin<h3>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgMzD8p3e_IfZeX8tV3-cyrqieanMsq1JmeQ5udODJZdoh87nP1hbL0EExFfTTuDUU6sL3OCpzJq9C8ncjeSGuhIzP2OxkYOnNBqtlRAnqKQSr5HSMDo-nsqWxiN1L1pCaIjMwUyeylYw/s1600/JR-Aspelin.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgMzD8p3e_IfZeX8tV3-cyrqieanMsq1JmeQ5udODJZdoh87nP1hbL0EExFfTTuDUU6sL3OCpzJq9C8ncjeSGuhIzP2OxkYOnNBqtlRAnqKQSr5HSMDo-nsqWxiN1L1pCaIjMwUyeylYw/s400/JR-Aspelin.jpg" width="400" /></a>
Muinasteaduse teerajaja, kes osales Eesti esimesel laulupeol ja soovis Oskar Kallase Helsingisse kasupojaks võtta.</h3>
Johan Reinhold Aspelin ja <i>Carl Gustaf Swan</i> osalesid ainsate soomlastena Eesti esimesel laulupeol Tartus aastal 1869. Nad võtsid selle teekonna ette oma sõbra <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/yrjo-koskinen.html"><i>Yrjö Koskineni</i></a> soovitusel ja said tema kaudu ka majutuse peo alusepanija <i>J. V. Jannseni</i> juures. Nad saabusid tundmatutena ja üllatusid tõsiselt, kui said olla nädal aega aukülalised riigi kuulsaimas kultuuriedendajate peres. Erilist mõju avaldas neile peretütar <i>Lydia Koidula</i>, kelle olemuse kirjeldused olid nagu ilukirjandus.<br />
<br />
See nädal oli tähendusrikas ka Koidulale endale, justkui ergutav sõõm värsket õhku mere tagant. Ta vestles palju Aspeliniga, arutas rahvaste tuleviku üle ja unistas Soome sillast. Koidula oli soome külaliste lahkumisel kurb, kuid seda tühjusetunnet leevendasid kirjad ja soome ajakirjanduses ilmunud mahukad reisikirjeldused. Aspelin rahastas oma reisi ajalehe <i>Helsingfors Dagblad</i> kirjavahetajana ning andis laulupeost ülevaate ka väljaandes <i>Uusi Suometar.</i> Swan omakorda kirjutas ajakirjas <i>Kirjallinen Kuukauslehti.</i> Nende artiklid äratasid esimest korda Soomes Eesti vastu laiemat huvi ning ilmselt suunasid ka <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/aa-granfelt.html"><i>A. A. Granfelti</i></a> Soome esimest laulupidu korraldama.<br />
<br />
Aspelinist sai hiljem Soome muinasaja uuringute teerajaja ja riigi arheoloog. Swan tegutses koolides lektorina ja ajakirjanikuna, viimasel eluperioodil Lappeenrantas. Mõlemad mehed säilitasid sidemed Eestiga ning nad osalesid ka esimesel Tallinnas korraldatud laulupeol aastal 1880. Lisaks jõudis Swan käia Eesti teisel laulupeol Tartus. Pärast peo lõppu suundusid Aspelin ja teine arheoloog <i>Hjalmar Appelgren-Kivalo</i> Lõuna-Eestisse, kus nad tegid väljakaevamisi Karksis ja Hallistes. Seal äratas nende tegevus huvi arheoloogia vastu Abja kooliõpetajas ja koduloouurijas <i>Jaan Jungis</i>. Hiljem sai ta selleks tegevuseks soomlastelt juhiseid ja kirjandust, mille ostmiseks tal endal võimalusi ei olnud.<br />
<br />
Ka Oskar Kallas sai Aspelinilt tuge ja nõu. Aspelin tahtis teda 11-aastaselt isegi Helsingisse õppima ja oma kasvandikuks võtta. Isa <i>Mihkel</i> ja vend <i>Rudolf </i>olid juba asjas kokku leppinud, kuid ema viis pesamuna peitu, nagu <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/aino-kallas.html"><i>Aino Kallas</i></a> on hiljem kõnelenud. Aspelin oli ka Tartu ülikooli arheoloogiaprofessori <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/am-tallgren.html"><i>A. M. Tallgreni</i></a> tähtsaim innustaja õpingute algfaasis.<br />
<br />
<hr />
<h3>
J. R. Aspelin (1842–1915)</h3>
Johan Reinhold Aspelin ja <i>Carl Gustaf Swan</i> osallistuivat ainoina suomalaisina Viron ensimmäisille laulujuhlille Tartossa vuonna 1869. Kumpikin lähti matkaan ystävänsä <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/yrjo-koskinen.html" target="_blank">Yrjö Koskisen</a></i> suosituksesta ja sitä myötä myös majoitukseen juhlien puuhamiehen <i>J. V. Jannsenin</i> luokse. He saapuivat tuntemattomina ja yllättyivät ollessaan viikon ajan kunniavieraita maan kuuluisimmassa sivistysperheessä. Erityisesti vaikutti tytär <i>Lydia Koidula</i>, jonka olemuksen kuvaukset olivat kuin kaunokirjallisuutta.<br />
<br />
Viikko oli merkityksellinen myös Koidulalle, virkistävä henkäys meren takaa. Hän keskusteli paljon Aspelinin kanssa, rakensi kansojen tulevaisuutta ja unelmiensa Suomen siltaa. Koidula kärsi miesten lähdöstä, mutta tyhjyyden tunnetta helpottivat kirjeet ja suomalaisten lehtien laajat matkakuvaukset. Aspelin oli rahoittanut matkaansa <i>Helsingfors Dagblad</i> -lehden kirjeenvaihtajana ja kuvasi juhlan myös <i>Uudessa Suomettaressa</i>. Swan osaltaan kirjoitti <i>Kirjalliseen Kuukauslehteen</i>. Artikkelit herättivät ensi kerran Suomessa laajempaa kiinnostusta Viroon – ja myös <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/aa-granfelt.html">A. A. Granfeltin</a></i> johtaen aikanaan Suomen ensimmäisiin laulujuhliin.<br />
<br />
Aspelinista tuli sittemmin Suomen muinaistutkimuksen uranuurtaja ja valtionarkeologi. Swan vaikutti koulujen lehtorina ja sanomalehtimiehenä, viime vaiheessa Lappeenrannassa. Kumpikin säilytti yhteytensä Viroon ja saapui myös ensimmäisille Tallinnassa järjestetyille laulujuhlille vuonna 1880. Lisäksi Swan oli vuotta aikaisemmin ehtinyt Viron toisille laulujuhlille Tarttoon. Juhlien päätyttyä Aspelin ja toinen arkeologi <i>Hjalmar Appelgren-Kivalo</i> suuntasivat Etelä-Viroon, jossa he tekivät kaivauksia mm. Karksissa ja Hallistessa. Täällä heidän työnsä herätti Abjan koulun opettajan ja kotiseutututkijan <i>Jaan Jungin</i> kiinnostuksen arkeologiaan. Sittemmin tämä sai suomalaisilta opastusta sekä kirjallisuutta, johon hänellä itsellään ei ollut varaa.<br />
<br />
Myös Oskar Kallas sai tukea ja neuvoja Aspelinilta, joka oli jopa ottamassa hänet 11-vuotiaana kasvatikseen ja opintielle Helsinkiin. Isä <i>Mihkel</i> ja veli <i>Rudolf</i> olivat jo asiasta sopineet, mutta äiti vei kuopuksensa piiloon, kuten <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/aino-kallas.html">Aino Kallas</a></i> kertoo. Aspelin oli myös Tarton yliopiston tulevan arkeologian professorin <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/am-tallgren.html">A. M. Tallgrenin</a></i> tärkein kannustaja opintojen alkuvaiheessa.<br />
<br />
<hr />
<h3>
Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa</h3>
<ol>
<li>Pilt/Kuva: Eero Järnefelt, J.R. Aspelini portree, 1894, <a href="https://commons.wikimedia.org/wiki/File:J._R._Aspelin_by_J%C3%A4rnefelt.jpg" target="_blank">Wikimedia Commons</a></li>
<li><a href="http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?ID=105" target="_blank">Eesti Biograafiline Leksikon</a>, lk/sivu 33 ja 179 (Jaan Jung), Loodus 1926–1929</li>
<li><a href="http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/44119" target="_blank">Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud</a>, Tarto Wannemuine-selts 1869</li>
<li><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/yrjo-koskinen.html">Yrjö Koskinen</a>, <a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/427989?page=3" target="_blank">Matka Tarttoon, virolaisten laulaja-juhlaan</a>, Uusi Suometar 31.5.1869</li>
<li>J. R. Aspelin, <a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/search?query=Laulujuhla%20Tartossa&requireAllKeywords=true&fuzzy=false&hasIllustrations=false&startDate=1869-7-12&endDate=1869-8-09&title=1457-4721&orderBy=DATE&pages=&page=1" target="_blank">Laulujuhla Tartossa</a>, Uusi Suometar 12.7.–9.8.1869</li>
<li>C. G. Swan, <a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/aikakausi/search?startDate=1869-8-01&endDate=1869-10-01&title=1458-0977&orderBy=DATE&pages=&page=1" target="_blank">Matkahavaintoja Viron ja Liivin maalta</a>, Kirjallinen Kuukauslehti 8–10/1869</li><li>Väinö Salminen, <a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/aikakausi/binding/499641?page=41" target="_blank">Viron kansallisen heräämisen ajoilta</a>. Kreutzwaldin ja Koidulan kirjeenvaihdon johdosta, "Meidän luonamme asusti pari helsinkiläistä herraa, toinen Valtionarkiston amanuenssi Aspelin..." Aika 19–20/1911</li>
<li><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/aino-kallas.html">Aino Kallas</a>, <a href="http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=329&table=Books&book_id=329&action=flash_gallery&html=1&hide_template=1" target="_blank">Tähelend – Koidula elulugu</a>, tõlkinud Fr. Tuglas, Odamees 1918</li>
<li><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/emil-vesterinen.html">Emil Vesterinen</a>, <a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/aikakausi/binding/1124039?page=71" target="_blank">Viron laulujuhlat</a>, Valvoja-Aika 1.5.1924</li>
<li>Aino Kallas, <a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19361021.2.5" target="_blank">J.R. Aspelini mälestused Koidulast</a>, Päevaleht 21.10.1936</li>
<li>Aino Kallas, Elämäntoveri, Otava 1959</li>
<li><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/seppo-zetterberg.html">Seppo Zetterberg</a>, Suomen sillan kulkijoita, Siltala 2015</li>
<li>Pekka Linnainen, <a href="https://estofennia.eu/maamme-kadonnut-kertosae/" target="_blank">Maamme-laulu ja kadonneen kertosäkeen tapaus</a>, Estofennia 4.10.2019</li>
<li><a href="http://sa.laulupidu.ee/ajalugu/i-laulupidu/" target="_blank">I laulupidu 18.-20. juuni 1869 Tartus</a>, Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA</li>
<li><a href="http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=126&Itemid=154" target="_blank"> Kaarma noormees Oskar Kallas sajand tagasi Soomemaal</a>, Saaremaa Muuseum</li>
<li>Timo Salminen, <a href="https://kansallisbiografia.fi/kansallisbiografia/henkilo/3124" target="_blank">Johan Reinhold Aspelin</a>, Kansallisbiografia 28.2.2001</li>
<li><a href="https://estofennia.eu/hietaniemi.pdf" target="_blank">Eesti ja Soome lugu Helsingi Hietaniemis</a>, Hietaniemen Viro-opas, Pekka Linnainen 2010–</li>
<li><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Hietaniemi_kalmistu" target="_blank">Hietaniemi kalmistu</a>, Helsingi, Wikipedia (eesti)</li>
</ol>
Estofiliahttp://www.blogger.com/profile/04136220323183679204noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8258637855286550617.post-18664384945495584452018-02-24T22:03:00.000+02:002019-07-04T11:44:31.926+03:00Aksel August Granfelt<h3>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj40O8PY_0FpTyAsXlTi33JO4c4h2-e8TV7KowzaDppLjo8ZyLZVi1lJbNjFJwnERx-ZkhJgHRHk2OiofVdv_5arpn1PvJfNxELOV7c9WPBlsAPuJd5syrgKQpTyQbTHuDUrqX02YhepA/s1600/AA-Granfelt.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj40O8PY_0FpTyAsXlTi33JO4c4h2-e8TV7KowzaDppLjo8ZyLZVi1lJbNjFJwnERx-ZkhJgHRHk2OiofVdv_5arpn1PvJfNxELOV7c9WPBlsAPuJd5syrgKQpTyQbTHuDUrqX02YhepA/s400/AA-Granfelt.jpg" width="400" /></a>
Karskustegelane, kes oli liigutatud laulupidude rahvast äratavast jõust Eestis ja tõi peod ka Soome, olgugi et ei osanud ise üldse laulda.</h3>
Aksel August Granfelti mäletatakse rahvaharidus- ja karskustegelasena, kuid samavõrra oli tegemist oma aja mõjukaima estofiiliga. Eesti-pisiku sai ta <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/jr-aspelin.html"><i>J. R. Aspelini</i></a> ja <i>C. G. Swani </i>kirjutistest, milles mehed kirjeldasid 1869. aasta esimese laulupeo külastust Tartus. Sinna seadis 1874. aastal sammud ka Granfelt, kes pani end arstiteaduse üliõpilasena Tartu ülikooli loengutele kirja. Tal avanes võimalus tutvuda üliõpilaselu ja korporatsioonide kommetega, kuid ta leidis, et need ringkonnad olid üdini saksapärased. Selleks et saada teavet Eesti rahvusliku liikumise kohta, tuli tal vaadata ülikoolist väljapoole.<br />
<br />
Granfelti teabeallikaks sai laulupidude isa <i>J. V. Jannsen</i> isiklikult. Viimane tutvustas talle rahvuslikke olusid ja eesmärke ning kutsus Granfelti kaasa <i>Vanemuise Seltsi</i> koosolekutele. Tänu sellele sai Granfelt tuttavaks järgmiste rahvusliikumise tegelastega, sh liikumise teise suuna esilepürgiva juhi <i>C. R. Jakobsoniga.</i> Pärast kolmekuulist reisi oli Granfeltist saanud soomlaste silmis Eesti asjatundja, kes tegi ettekandeid ja avaldas artikleid. Ta kirjutas ajakirja <i>Kirjallinen Kuukausilehti</i> neljaosalise lugude sarja <i>„Meie lõunanaabrid”</i> („Naapurimme etelässä”), mis oli kõige põhjalikum tolle ajani avaldatud teabematerjal eesti ajaloo, ühiskonna, kultuuri, rahvuslike pürgimuste ja looduse kohta.<br />
<br />
Arsti Granfeltist ei saanudki. Selle asemel võttis ta 1878. aastal vastu Rahvaharidusseltsi (sm <i>Kansanvalistusseura</i>) sekretäri ametikoha. Teda paelus algusest peale Eesti üldlaulupeo eeskuju isamaalise ja rahvamasse koondava sündmusena. 1880. aasta juunis reisis Granfelt Tallinnasse, sealsele esimesele laulupeole. Soomlaste reisiseltskonda kuulusid veel Aspelin ja Swan ning <i>Hjalmar Appelgren-Kivalo, Paavo Cajander, Juuso Hedberg</i> ja <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/oaf-lonnbohm.html">O. A. F. Lönnbohm.</a> Ühise reisi hõimutunne oli üks põhjuseid, miks järgmisel aastal asutati Helsingis, tõsi küll, lühikeseks ajaks ühing <i>Eesti keele sõbrad.</i><br />
<br />
Tallinnast naasnuna hakkas Granfelt tarmukalt tegutsema. Ta sai Rahvaharidusseltsi nõusse lisama laulupeo 1881. aasta Jyväskylä suvepäevade hulka. Üritus õnnestus piisavalt hästi, nii et selts otsustas korraldada kolme aasta pärast järgmise laulupeo. See sai teoks taas Jyväskyläs 10.–11. juunil 1884. Laulupeol käisid ka Eesti rahvustegelased, nagu <i>Jakob Hurt</i>, <i>Ado Grenzstein</i>, <i>Karl August Hermann</i> ja <i>Hugo Treffner.</i><br />
<br />
Eestlased innustasid Granfelti laulupidu Soome importima. Vastutasuks olevat viimane <i>Matthias Johann Eiseni</i> kaudu Eestis karskusideed levitanud. Granfelti pojad võtsid endale soomepärase perekonnanime <i>Kuusi.</i> Neist <i>Eino Kuusi</i> oli 1922. aastal sotsiaalminister ja 1928–1931 Tartu ülikooli praktilise poliitilise majanduse professor. Tema vennapoeg ja Granfelti pojapoeg oli rahvaluuleteadlane akadeemik <i>Matti Kuusi</i>, president <i>Lennart Meri </i>hea sõber.<br />
<br />
<hr />
<h3>
A. A. Granfelt (1846–1919)</h3>
Aksel August Granfelt muistetaan kansanvalistus- ja raittiusjohtajana, mutta yhtä lailla hän oli aikansa vaikuttavimpia estofiilejä. Hänen Viron-kipinänsä syttyi <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/jr-aspelin.html">J.R. Aspelinin</a></i> ja <i>C.G. Swani</i>n kirjoituksista, joissa he kuvasivat vierailuaan vuoden 1869 ensimmäisillä laulujuhlilla Tartossa. Sinne lähti myös Granfelt tammikuussa 1874 ja hakeutui lääketieteen ylioppilaana kuuntelemaan Tarton yliopiston luentoja. Hän sai tilaisuuden tutustua ylioppilaselämään ja korporaatioiden tapoihin, mutta havaitsi nämä piirit umpisaksalaisiksi. Kaipaamansa tiedot virolaiskansallisesta liikkeestä Granfeltin tuli hakea yliopiston ulkopuolelta.<br />
<br />
Tietolähteekseen Granfelt sai itsensä <i>J.V. Jannsenin</i>, laulujuhlien isän, joka esitteli hänelle kansallisia oloja ja tavoitteita sekä kutsui <i>Vanemuine-seuran</i> kokouksiin. Sen kautta Granfelt tutustui edelleen kansallisuusliikkeen hahmoihin ja myös sen toisen suunnan nousevaan johtajaan <i>C.R. Jakobsoniin</i>. Kolmen kuukauden matkan jälkeen hän oli suomalaisille jo valmis Viron-tuntija, joka piti esitelmiä ja julkaisi artikkeleita. <i>Kirjalliseen Kuukauslehteen</i> Granfelt kirjoitti neliosaisen sarjan <i>Naapurimme etelässä</i>, joka oli laajin siihen asti julkaistu tietopaketti Viron historiasta, yhteiskunnasta, kulttuurista, kansallisista pyrkimyksistä ja luonnosta.<br />
<br />
Lääkäriksi Granfelt ei koskaan ryhtynyt. Sen sijaan hän otti vuonna 1878 vastaan <i>Kansanvalistusseuran</i> sihteerin toimen. Alusta alkaen häntä pohditutti Viron laulujuhlien esikuva isänmaallisina ja kansanjoukkoja kokoavina tilaisuuksina. Kesäkuussa 1880 Granfelt matkusti tutustumaan Tallinnan ensimmäisiin laulujuhliin. Suomalaisseurueessa olivat myös laulujuhlien veteraanit Aspelin ja Swan sekä <i>Hjalmar Appelgren-Kivalo, Paavo Cajander, Juuso Hedberg</i> ja <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/oaf-lonnbohm.html">O.A.F. Lönnbohm</a></i>. Yhteisen matkan heimotunne oli yhtenä innoituksena seuraavana vuonna perustetulle, mutta lyhytikäiseksi jääneelle <i>Viron kielenystävät</i> -yhdistykselle.<br />
<br />
Tallinnasta palattuaan Granfelt ryhtyi ponnekkaaseen toimintaan. Hän suostutti Kansanvalistusseuran sisällyttämään laulujuhlan kesäkokoukseensa Jyväskylässä 1881. Tilaisuus onnistui riittävän hyvin ja seura päätti järjestää yleiset laulujuhlat kolmen vuoden kuluttua. Tämä toteutui jälleen Jyväskylässä 10. ja 11. kesäkuuta 1884. Laulujuhlille saapui myös kansallisia vaikuttajia ja toimittajia Virosta, kuten <i>Jakob Hurt, Ado Grenzstein, Karl August Hermann</i> ja <i>Hugo Treffner</i>.<br />
<br />
Virolaiset innostivat Granfeltin tuomaan laulujuhlat Suomeen. Vastalahjaksi hänen kerrotaan kylväneen <i>Matthias Johann Eisenin</i> kautta raittiusaatetta Viroon. Granfeltin pojat ottivat suomenkielisen sukunimen <i>Kuusi</i>. Heistä <i>Eino Kuusi</i> oli sosiaaliministerinä vuonna 1922 ja Tarton yliopiston käytännön poliittisen talouden professorina vuosina 1928–1931. Hänen veljenpoikansa ja Granfeltin pojanpoika oli kansanrunoudentutkija, akateemikko <i>Matti Kuusi</i>, presidentti <i>Lennart Meren</i> hyvä ystävä.
<br />
<br />
<hr />
<h3>
Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa</h3>
<ol>
<li>Pilt/Kuva: Daniel Nyblin, 1880. aastad, <a href="https://www.kuvakokoelmat.fi/" target="_blank">Soome muuseumiameti pildikogud | Museoviraston kuvakokoelmat</a></li>
<li><a href="http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?ID=231" target="_blank">Eesti Biograafilise Leksikoni täienduskõide</a>, lk/sivu 71, Loodus 1940</li>
<li>A. A. Granfelt, <a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/aikakausi/binding/108258?page=5" target="_blank">Naapurimme etelässä I</a>, Kirjallinen Kuukauslehti 8/1874</li>
<li>A. A. Granfelt, <a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/aikakausi/binding/870088?page=5" target="_blank">Seuralliset kansansivistyslaitokset virolaisissa</a>, Suomen Kuvalehti 1.6.1875</li>
<li><a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/733092" target="_blank">Kansanvalistusseuran yleinen laulu- ja soittojuhla</a>, 3. päivän kuvaus, Turun Sanomat 18.6.1905</li>
<li>R. Hansson, <a href="http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=12" target="_blank">M. J. Eisen – 40 aastat karskusetöös</a>, Eesti Kirjandus 9/1925</li>
<li>Sakari Kuusi, Aksel August Granfelt – elämä ja toiminta, Otava 1946</li>
<li>Kerstin Smeds ja Timo Mäkinen, Kaiu, kaiu lauluni, Otava 1984</li>
<li><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/seppo-zetterberg.html">Seppo Zetterberg</a>, Suomen sillan kulkijoita, Siltala 2015</li>
<li>Irma Sulkunen, <a href="https://kansallisbiografia.fi/kansallisbiografia/henkilo/4812">Aksel August Granfelt</a>, Kansallisbiografia 1999</li>
</ol>
Estofiliahttp://www.blogger.com/profile/04136220323183679204noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8258637855286550617.post-9243801153045056452018-02-24T21:56:00.002+02:002023-04-18T07:30:59.043+03:00Antti Almberg (Jalava)<h3>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjKTOpZxN6AoFpGe7nKD0LW0FXXmuvDSIb-aUdymgODiDw0xBuIREFPIZPgxk3p-0saLo4hTD8-iIwQ3ZHE7YBG-Zwk13DOa6i8OnY4elVfDYwMdvxvCLcqHvUIOEy37tIvwvYp7HV6fw/s1600/Antti-Jalava.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjKTOpZxN6AoFpGe7nKD0LW0FXXmuvDSIb-aUdymgODiDw0xBuIREFPIZPgxk3p-0saLo4hTD8-iIwQ3ZHE7YBG-Zwk13DOa6i8OnY4elVfDYwMdvxvCLcqHvUIOEy37tIvwvYp7HV6fw/s400/Antti-Jalava.jpg" width="400" /></a>
Elu kõrghetkel kõhklema löönud noor ajakirjanik, kelle vastus Lydia Koidulale oleks võinud muuta nii Soome kui ka Eesti kultuuriajalugu.</h3>
Antti Almberg oli ajalehe <i>Uusi Suometar</i> noor peatoimetaja. See leht korraldas 1869. aasta kevadel näljahäda käes vaevlevale Eestile raha kogumiseks kampaania. Tulu edastati <i>Johann Voldemar Jannseni </i>toimetatavale ajalehele <i>Eesti Postimees, </i>mis oli omakorda kogunud 1867.–1868. aastal abi Soome puudustkannatajatele. <i>Lydia Koidula</i> saatis Almbergile isa allkirjaga tänukirja, nagu neil kombeks oli. Samuti tänas ta eraldi raha laekumise eest ja tellis ühtlasi keset suve 1869. aasta ajalehe Uusi Suometar numbrid alates jaanuarikuust. Lõpetuseks tellis ta järgmise aastakäigu oma allkirjaga.<br />
<br />
Uusi Suometar jälgis ka Helsingi üliõpilasmaja üldrahvalikku korjandust, kuhu Koidula saatis kümme hõberubla allkirjaga <i>„Üks Eesti käsi ja süda”</i>. See oli salapärane, kuid Almbergi jaoks mitte just päris salakirjas tekst, sest temagi paistis olevat saanud õhutust Eesti esimesel laulupeol osalenud <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/jr-aspelin.html"><i>J. R. Aspelini</i></a> ja <i>C. G. Swani</i> juttudest Koidula ebamaisuse kohta. Almberg tänas „austatud neidu alandliku teenrina” ja meelitas teda sügisel Soome tulema – üliõpilasmaja avamise eesmärgil. Koidula oli „hämmingus”, peaaegu et haavunud nii sellest, et ta paljastati, kui ka sellest, et tal oleks luba tulla Soome alles sügisel.<i> „Ja mis keelab ajakirjanikuhärral üle Soome silla Eestimaale tulemast?”</i><br />
<br />
Nii algas üha tihenev Soome–Eesti kirjaromaan. Kirju on siiani huvitav lugeda – tundub, nagu arutleksid isikustunud Soome ja Eesti –, kuid see nõuab keelte kaose tõttu teatavat pingutust. Koidula koostas oma sõnumid, pendeldades sundimatult eesti, soome, saksa ja prantsuse keele vahet. Almberg vastas enamasti soome keeles, kuid kirjutas kaks kirja ka eesti keeles. Nad vahetasid mõtteid kultuurist, rahvuslikest oludest ja poliitilistest ohtudest, aga ka Soomest ja Eestist ühise ja<i> ühtse </i>isamaana. Kordamööda vihjati lootusele ja ootusele isiklikult kohtuda, kuid see ei saanud teoks enne kui 1871. aasta suvel.<br />
<br />
Lydia Koidula saabus viimaks 6. juunil 1871 koos isa J. V. Jannseni ja venna <i>Harry</i> seltsis perereisil Helsingisse. Almberg võttis neid sadamas vastu. Reisi tipphetk oli õhtusöök Eläintarha pargi uues esindusrestoranis <i>Alppila</i>. Kohal oli Eesti sõprade ja soomemeelse haritlaskonna koorekiht, näiteks <i>J. V. Snellman</i>, <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/elias-lonnrot.html">Elias Lönnrot</a> ja <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/yrjo-koskinen.html">Yrjö Koskinen</a>, lisaks muidugi Antti Almberg, kes olevat C. G. Swan sõnul koos Koidulaga mööda mägesid edasi-tagasi jooksnud, et Helsingi panoraami vaadata. Restoran hävis 1951. aasta tulekahjus ja panoraammägedel kõrgub nüüd <i>Linnanmäki lõbustuspark</i>.<br />
<br />
Almberg saatis Tamperesse edasi reisinud pere rongiga Hämeenlinna. Oli selge, et Koidula ootas ühist elu Soomes, kuid hüvastijätt osutus lõplikuks. Kirjades õhati veel seni, kuni õnnelik luuletaja avas oma südame ja soomlane taandas kõik sõprusele. Pettunult kihlus naine märtsis läti-saksa arsti <i>Eduard Michelsoniga.</i><br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhZB_WY864WKDoXCLRsAy5YU23NiGrlDor3OrKQMXVjd5TY3Lpjcpj32q9lYJwzxDeXrHjwia6-vCvO6EzKbq_okHlMR76SMQBdN-q2YoEBguVjiVVAIE5Sp0tkNm22g8UfSCo8VJOgQQ/s1600/Koidula-kirjad-1870.jpg" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="770" data-original-width="960" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhZB_WY864WKDoXCLRsAy5YU23NiGrlDor3OrKQMXVjd5TY3Lpjcpj32q9lYJwzxDeXrHjwia6-vCvO6EzKbq_okHlMR76SMQBdN-q2YoEBguVjiVVAIE5Sp0tkNm22g8UfSCo8VJOgQQ/s400/Koidula-kirjad-1870.jpg" width="400" /></a>Antti Almbergi kirjanikunimi oli <i>Jalava</i>, mille ta võttis alles 1906. aastal ka ametlikuks perekonnanimeks.<br />
<br />
<hr />
<h3>
Antti Almberg (Jalava, 1846–1909)</h3>
Antti Almberg oli <i>Uuden Suomettaren</i> nuori päätoimittaja, jonka lehti kampanjoi keväällä 1869 rahan keräämiseksi nälänhädän vaivaamalle Virolle. Tuotot välitettiin <i>Johann Voldemar Jannsenin</i> toimittamalle <i>Eesti Postimees</i> -lehdelle, jossa oli vastaavasti kerätty avustuksia Suomen vuosien 1867–1868 hädänalaisille.<i> Lydia Koidula</i> lähetti Almbergille kiitoskirjeen isänsä allekirjoituksella, kuten heillä oli tapana, samoin kiitti erikseen rahaerien saapumisesta ja tilasi myös kesän keskellä vuoden 1869 Uudet Suomettaret tammikuusta lukien. Seuraavan vuosikerran hän tilasi lopulta omalla allekirjoituksellaan.<br />
<br />
Uusi Suometar seurasi myös Helsingin ylioppilastalon kansalaiskeräystä, johon Koidula lähetti 10 hopearuplaa allekirjoituksella <i>”Üks
Eesti käsi ja süda”</i>. Se oli salaperäistä, mutta vähemmän salakirjoitusta Almbergille, jota häntäkin lienevät hehkuttaneet Viron ensimmäisiin laulujuhliin osallistuneiden <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/jr-aspelin.html">J.R. Aspelinin</a></i> ja <i>C.G. Swanin</i> tarinat Koidulan ylimaallisuudesta. Niinpä Almberg kiitti suoraan ”kunnioitettua neitiä alamaisena palvelijana” ja houkutti häntä tulemaan Suomeen syksyllä – ylioppilastalon avajaisilla perustellen. Paljastumisestaan Koidula oli mukamas hämmästynyt, lähes loukkaantunut, yhtä lailla siitä, että hänellä olisi lupa tulla Suomeen vasta syksyllä. <i>"Ja mikä on se, joka kieltää herra toimittajaa tulemasta yli Suomen sillan Vironmaalle?"</i><br />
<br />
Näin alkoi tiivistyvä suomalais-virolainen kirjeromanssi. Kirjeiden lukeminen on yhä antoisaa – tuntuen kuin keskustelua kävisivät henkilöityneet Suomi ja Viro, mutta kielten kaaoksena lievä ponnistus. Koidula koosti viestinsä "sujuvasti" viron, suomen, saksan ja ranskan kielillä sukkuloiden. Almberg vastasi pääosin suomeksi, mutta kirjoitti kaksi kirjettä viroksikin. Ajatuksia he vaihtoivat kulttuurista, kansallisista oloista ja poliittisista vaaroista sekä Suomesta ja Virosta yhteisenä ja <i>yhtenä</i> isänmaana. Vuorotellen vihjailtu toivon ja odotuksen teema oli henkilökohtainen kohtaaminen, joka ei ollut toteutuakseen ennen kesää 1871.<br />
<br />
Lydia Koidula saapui viimein Helsinkiin 6. heinäkuuta 1871 perhematkalla yhdessä isänsä J. V. Jannsenin ja veljensä <i>Harryn</i> kanssa. Almberg oli ottamassa heitä vastaan satamassa. Matkan kohokohta oli illallinen <i>Alppilassa</i>, Helsingin uudessa edustusravintolassa Eläintarhan puistossa. Koolla oli Viron ystävien ja suomenmielisen sivistyneistön kermaa, kuten <i>J. V. Snellman</i>, <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/elias-lonnrot.html">Elias Lönnrot</a></i> ja <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/yrjo-koskinen.html" target="_blank">Yrjö Koskinen</a></i> sekä tietysti Antti Almberg, jonka C.G. Swan kertoili juoksennelleen Koidulan kanssa mäillä katsomassa Helsingin näköalaa. Ravintola Alppila tuhoutui tulipalossa vuonna 1951 ja näköalamäillä nousee nyt <i>Linnanmäen huvipuisto</i>.
<br />
<br />
Almberg saattoi Tampereelle jatkaneen perheen junalla Hämeenlinnaan. Selvästikin Koidula odotti yhteistä elämää Suomessa, mutta hyvästit jäivät viimeisiksi. Kirjeet hehkuivat vielä hetken, kunnes onnellinen runoilijatar avasi sydämensä ja suomalainen vetäytyi ystävyyteen. Pettyneenä hän kihlautui marraskuussa latvialais-saksalaisen lääkärin <i>Eduard Michelsonin</i> kanssa.<br />
<br />
Antti Almbergin kirjailijanimi oli <i>Jalava</i>, jonka hän virallisti sukunimekseen vasta vuonna 1906.<br />
<br />
<hr />
<h3>
Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa</h3>
<ol>
<li>Pilt/Kuva: Charles Riis, 1870. aastate keskpaiku, <a href="https://www.kuvakokoelmat.fi/" target="_blank">Soome muuseumiameti pildikogud | Museoviraston kuvakokoelmat</a></li>
<li><a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/427959?page=2" target="_blank">Vironmaan hädänalaisille... | Ylioppilashuoneen hyväksi...</a>, Uusi Suometar 6.12.1869</li>
<li><a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/427916?page=1" target="_blank">Hätä Virossa</a>, juhtkiri/pääkirjoitus, Uusi Suometar 22.3.1869</li>
<li><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/aino-kallas.html">Aino Kallas</a>, <a href="http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=329&table=Books&book_id=329&action=flash_gallery&html=1&hide_template=1" target="_blank">Tähelend – Koidula elulugu</a>, tõlkinud Fr. Tuglas, Odamees 1918</li>
<li>Aino Kallas, <a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19361029.2.39" target="_blank">Koidula Soome. C.G. Swani mälestusi</a>, Päevaleht 29.10.1936</li>
<li>August Annist (toim.), <a href="http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/15283" target="_blank">Koidula ja Almbergi kirjavahetus</a>, Eesti Kirjanduse Sets 1925</li><li>August Annist, <a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/aikakausi/binding/533897?page=20" target="_blank">"Ensimmäinen yhteissuomalainen romaani"</a>. Valvoja-Aika 1/1926</li>
<li><a href="https://estofilia.finland.ee/2018/01/kerttu-mustonen.html">Kerttu Mustonen</a>, <a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/1707884?page=8" target="_blank">Lydia Koidulan suhde Suomeen</a>, Uusi Suomi 27.6.1928</li>
<li>Evald J Voitk, <a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=wabamaa19371231.1.5" target="_blank">Koidula südame jälgedel</a>, Vaba Maa 31.3.1937</li>
<li>Seppo Zetterberg, <a href="https://www.tuglas.fi/pidot-alppilassa-1871" target="_blank">Pidot Alppilassa 1871</a>, Elo 4/2014</li>
<li><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/seppo-zetterberg.html">Seppo Zetterberg</a>, Suomen sillan kulkijoita, Siltala 2015</li>
<li>Einar Ellermaa, <a href="http://elutark.delfi.ee/raamatud/lydia-koidula-reis-soome-ja-kohtumine-armsa-sobra-antti-almbergiga?id=78498491" target="_blank">Lydia Koidula reis Soome ja kohtumine armsa sõbra Antti Almbergiga</a>, Elutark 10.6.2017</li>
<li><a href="https://hkm.finna.fi/Search/Results?lookfor=Ravintola+Alppila&type=AllFields&limit=50&sort=" target="_blank">Restoran Alppila (Alphyddan)</a>, pildikogu, Helsingi linnamuuseum</li>
<li>Jyrki Vesikansa, <a href="https://kansallisbiografia.fi/kansallisbiografia/henkilo/2894" target="_blank">Antti Jalava</a>, Kansallisbiografia 13.10.2004</li>
<li><a href="https://estofennia.eu/hietaniemi.pdf" target="_blank">Eesti ja Soome lugu Helsingi Hietaniemis</a>, Hietaniemen Viro-opas, Pekka Linnainen 2010–</li>
<li><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Hietaniemi_kalmistu" target="_blank">Hietaniemi kalmistu</a>, Helsingi, Wikipedia (eesti)</li>
</ol>
Estofiliahttp://www.blogger.com/profile/04136220323183679204noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8258637855286550617.post-42167546798559995082018-02-24T21:49:00.000+02:002018-08-26T12:33:51.481+03:00Oskar Anders Ferdinand Lönnbohm<h3>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgrb-e1SfWpmijNPu4KGeotHR9a_wwv9YTD6R3bxyCRCdv1Tro3WItd08KMK65f6a4opMT0g0VKzYW8cSigjp8g-Hkt9Gdh7bI41uKdStJxNodVOIg8o2V71u3JjI4pwwDRv4YVC-r1JA/s1600/OAF-Lonnbohm.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgrb-e1SfWpmijNPu4KGeotHR9a_wwv9YTD6R3bxyCRCdv1Tro3WItd08KMK65f6a4opMT0g0VKzYW8cSigjp8g-Hkt9Gdh7bI41uKdStJxNodVOIg8o2V71u3JjI4pwwDRv4YVC-r1JA/s400/OAF-Lonnbohm.jpg" width="400" /></a>
Soome korrespondentide ja uurivate ajakirjanike eelkäija ning Eino Leino vanem vend, kes koostas esimese soome–eesti sõnastiku.</h3>
O. A. F. Lönnbohm oli 19. sajandi teise poole keeleteadlaste hulgas üks innukamaid ja usinamaid estofiile. Ta läks 1877. aasta aprillis esimesele ja peaaegu aasta kestnud reisile, mille käigus tutvus muu hulgas Hiiumaa ja Saaremaaga ning Tartu kultuuritegelastega. Lönnbohm käis Eestis ringi kui uuriv ajakirjanik ja korrespondentide eelkäija, kelle kirjutisi ja ülevaateid avaldati arvukalt väljaannetes <i>Uusi Suometar</i> ja <i>Aamulehti</i>. Vastupidi tutvustas ta hõimusuhteid ja Soome eluolu ka Tartus ilmunud <i>Postimehes</i>, mis kutsus teda kirjasaatjaks 1878. aastal.<br />
<br />
Oma reisidel kogus Lönnbohm rohkesti keelelist ja etnograafilist materjali, kuid sellega seotud uurimis- ja avaldamisprojektid jäid enamasti kavatsuseks või pooleli. Sellest hoolimata oli Lönnbohm oma aja esimesi ja olulisemaid kultuurisilla ehitajaid, kes innustas sugulasrahvaid üksteisest rohkem teada saama ja üksteise keelt õppima. Lönnbohmi <i>Soome–eesti sõnastik <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/august-ahlqvist.html">Ahlqvisti</a> lugemiku tarbeks </i>oli küllaltki õhuke, kuid siiski esimene sõnaraamat võõrkeelest eesti keelde.<br />
<br />
Teerajajana oli Lönnbohm üks Eesti sädeme süütajaid. Suur oli tema mõju oma nooremale vennale <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/eino-leino.html">Eino Leinole</a>, kellele ta rääkis juba lapsena Eestist kogutud muinasjutte. Samad lood jõudsid ka <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/lauri-kettunen.html">Lauri Kettuneni </a>esimesse lugemikku. Viimase huvi eesti keele vastu oli äratanud <i>Kaarle Krohn</i>. Kettuneni eelnev huvi oli küll külvatud juba Kuopio ühiskoolis, kus Kettuneni koolikaaslane oli eesti tüdruk <i>Madlena Ploompuu</i>, hiljem tuntud <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/emil-vesterinen.html">Leeni Vesterinenina</a>. Õppekoha Soomes oli talle korraldanud O. A. F. Lönnbohm – kes siis veel – ja samas ka majutuse teise venna <i>Kasimir Leino </i>kodus.<br />
<br />
<hr />
<h3>
O. A. F. Lönnbohm (1856–1927)</h3>
O. A. F. Lönnbohm oli innokkaimpia ja ahkerimpia estofiilejä 1800-luvun jälkipuoliskon kielitieteilijöiden joukossa. Hän lähti toukokuussa 1877 ensimmäiselle ja lähes vuoden kestäneelle retkelleen, jonka aikana hän tutustui mm. Hiidenmaahan ja Saarenmaahan sekä Tarton kulttuurivaikuttajiin. Lönnbohm kiersi maata kuin tutkiva journalisti ja kirjeenvaihtajien edelläkävijä, jonka kirjoituksia ja katsauksia julkaistiin runsaasti <i>Uudessa Suomettaressa</i> ja <i>Aamulehdessä</i>. Vastavuoroisesti hän esitteli heimosuhteita ja Suomen oloja tarttolaisessa <i>Postimees</i>-lehdessä, joka pyysi hänet kirjeenvaihtajakseen vuonna 1878.<br />
<br />
Matkoillaan Lönnbohm keräsi runsaasti kieli- ja kansatieteellistä aineistoa, mutta niihin liittyvät tutkimus- ja julkaisuhankkeet jäivät enimmäkseen aikeiksi tai keskeneräisiksi. Tästäkin huolimatta Lönnbohm oli aikanaan ensimmäisiä ja tärkeimpiä kulttuurisillan rakentajia, joka innosti heimokansoja tuntemaan toisiaan ja oppimaan toistensa kieltä. Lönnbohmin <i>Suomalais-virolainen sanasto <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/august-ahlqvist.html">Ahlqvistin</a> lukemistoa varten</i> oli suppea, mutta siltikin ensimmäinen sanakirja vieraasta kielestä viroon.<br />
<br />
Uranuurtajana Lönnbohm oli Viron-kipinän sytyttäjiä. Tunnetuin on hänen vaikutuksensa nuorempaan veljeensä <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/eino-leino.html">Eino Leinoon</a></i>, jolle hän kertoi jo lapsena Virosta keräämiään satuja. Samat tarinat olivat myös <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/lauri-kettunen.html">Lauri Kettusen</a></i> ensi lukemisto, kun professori <i>Kaarle Krohn</i> oli herättänyt hänen kiinnostuksensa viroon. Varhaisin siemen oli tosin kylvetty jo Kuopion Yhteiskoulussa, jossa Kettusen koulutovereita oli virolaisneito <i>Madlena Ploompuu</i>, myöhemmin <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/emil-vesterinen.html">Leeni Vesterisenä</a></i> tunnettu. Opiskelupaikan Suomesta oli tälle järjestänyt O. A. F. Lönnbohm – kukapa muukaan – ja samalla majoituksenkin toisen veljensä <i>Kasimir Leinon</i> kodista.
<br />
<br />
<hr />
<h3>
Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa</h3>
<ol>
<li>Pilt/Kuva: O.A.F. Lönnbohm muuseumis, Paavo Nederström, Kuopio kultuuriajaloo muuseumi pildikogu | <a href="http://kulttuurihistoriallinenmuseo.kuopio.fi/valokuva-arkisto" target="_blank">Kuopion kulttuurihistoriallisen museon kuva-arkisto</a></li>
<li>O. A. F. Mustonen (Lönnbohm), <a href="http://www.doria.fi/handle/10024/123765">Soome-eesti keele sõnaraamat Ahlqvist'i "Lukemisto" tarvis</a> (Suomalais-virolainen sanasto Ahlqvistin lukemistoa varten), Viipurin Kirjallisuuden Seura 1882</li>
<li><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/lauri-kettunen.html">Lauri Kettunen</a>, Tieteen matkamiehen uusia elämyksiä, murrosvuodet 1918–1924, WSOY 1948</li>
<li>Tellervo Krogerus, O. A. F. Lönnbohm, mies ja maine, SKS 1983</li>
<li>Olli Vesala, <a href="http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/15650/Baktoo_Vesala.pdf?sequence=1" target="_blank">Soome ja Eesti ajakirjanduse vastastikused peegeldused 1880–1883</a>, Tartu Ülikool 2007</li>
<li>Seppo Zetterberg, <a href="https://www.tuglas.fi/vironvaeltaja_l%C3%B6nnbohm" target="_blank">Viron-vaeltaja O. A. F. Lönnbohm</a>, Elo 1/2015</li>
<li><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/seppo-zetterberg.html">Seppo Zetterberg</a>, Suomen sillan kulkijoita, Siltala 2015</li>
<li><a href="https://www.kainuuneinoleinoseura.fi/oskar-lonnbohm/" target="_blank">Eino Leinon tukija ja esikuva: vanhin veli Oskari</a>, Kainuun Eino Leino -seura ry</li>
<li>Tellervo Krogerus, <a href="https://kansallisbiografia.fi/kansallisbiografia/henkilo/2915" target="_blank">Oskar Andreas Ferdinand Lönnbohm</a>, Kansallisbiografia 11.10.2005</li>
</ol>
Estofiliahttp://www.blogger.com/profile/04136220323183679204noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8258637855286550617.post-77838145507047713382018-02-24T21:42:00.006+02:002020-11-25T13:05:56.766+02:00Pehr Evind Svinhufvud<h3>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi8t9KPpLrZ__NViiKpnMVaqxrs7OV82C1-tRBG_Rqw8TyRmjFlqHHSgJRtH3lcL7zaRi20kACBCh2wFIs2JOWrVosyZ5VxUmB-WvvvSNL0oWHWiB_q70B4cuGw55kTYSJrltTeDPMlVQ/s960/Svinhufvud-Pats1936.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi8t9KPpLrZ__NViiKpnMVaqxrs7OV82C1-tRBG_Rqw8TyRmjFlqHHSgJRtH3lcL7zaRi20kACBCh2wFIs2JOWrVosyZ5VxUmB-WvvvSNL0oWHWiB_q70B4cuGw55kTYSJrltTeDPMlVQ/s400/Svinhufvud-Pats1936.jpg" width="400" /></a>
Soome kõige estofiilsem riigipea, kes kavandas vennas­rahvaste kaksikriiki koos oma sõbra, Eesti kõige fennofiilsema riigipeaga.</h3>
Pehr Evind Svinhufvud tõusis toolilt püsti, nõjatus mõlema käega lauale ja ütles rõhutatult: <i>„Vennasrahvast tuleb aidata!”</i> Selliselt kirjeldatakse Soome senati 25. novembri 1918. aasta istungit, kus käsitleti Eesti välisasjade voliniku <i>Jaan Tõnissoni </i>abipalvet. Punaarmee oli juba valmistumas Eesti vallutamiseks ja ületas Narva jõe vaid kolm päeva hiljem. Riigihoidja seisukoht viis otsuseni anda relvaabi ja detsembris ka Soome vabatahtlike üksuste loomiseni.<br />
<br />
Svinhufvud ja<i> Konstantin Päts </i>olid mõlemad oma kodumaa iseseisvuse väljakuulutajad, esimene Soome senati esimees, teine Eesti Päästekomitee liige. Nad olid olenemata riigisuhete ajutisest jahenemisest ka isiklikul tasandil sõbrad, samuti vennasrahva sõbrad, ilmselt suurim estofiil ja fennofiil riigijuhtide hulgas.<br />
<br />
Pätsi tugev fennofiilsus pärineb 1905. aastale järgnenud pagulasaastatest Soomes, kui ta veendus meie maade kultuuri- ja majandussidemete vältimatuses. Iseseisvumise etapil kordas Päts mitu korda mõtet Soome-Eesti unioonist või kaksikriigist. Svinhufvud toetas mõtet soojalt ja nägi liitu kaksikmonarhiana, millel oleks ühine kuningas. Soome poliitikud olid teema suhtes tõrjuvad ja said lisaargumente riikide vastuolulistest suhetest Saksamaaga.<br />
<br />
Svinhufvud alustas kuus aastat kestnud ametiaega riigi presidendina märtsis 1931. Ametlikult ei teinud ta selle aja jooksul ühtegi riigivisiiti ei Eestisse ega ka mujale ning neid ei tehtud ka Soome. Reisid olid eraviisilised, kuigi sõiduvahendiks võis olla sõjalaev ja vastas auvalve. Päts jõudis esimesena Soome ja presidendi suveresidentsi Kultarantasse 1931. aasta juulis, kui lepiti kokku merekaitses ja Soome lahe <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/vaino-valve.html">suurtükitõketes.</a><br />
<br />
Vastukülaskäigu tegi Svinhufvud järgmise aasta jaanipäeva paiku. Võõrustajaks oli siis uus riigivanem <i>Jaan Teemant, </i>kes oli ka Soomes pagulasena elanud, kuid seejärel vangivagunis Venemaale saadetud. President käis ka Pätsi kodutalus ja jõudis uudiste pealkirjadesse meisterlaskurina Kaitseliidu laagris. 1933. aasta augustis külastas Kultarantat veel ka Jaan Tõnisson, kuid pärast seda kohtus Svinhufvud iga aastal kuni ametiaja lõpuni vaid Konstantin Pätsiga. Võimu tsentraliseerimine Eestis tekitas riikide vahel pingeid, kuid ei vähendanud meeste sõprussidemeid. Viimasel visiidil Eestisse 1936. aasta augustis tutvus Svinhufvud Virumaa ja Narvaga.<br />
<br />
Riigihoidjana oli Svinhufvud esimene oma ametiajal Eesti Vabariigis käinud Soome riigipea, kuid muudel põhjustel kui presidendina. Ta saabus sakslaste okupeeritud Tallinnasse 25. septembril 1918, et pidada läbirääkimisi Soome kuningakandidaadi Hesseni printsi <i>Friedrich Karliga</i>, kelle abikaasa oli Saksamaa keisri <i>Wilhelm II </i>õde. Kuigi see projekt koos keisriga piinlikult hääbus, sai läbirääkimisruumist omamoodi vaatamisväärsus, mida Harju tänaval asunud <i>Kuld Lõvi</i> hotell hiljem oma külalistele tutvustas. Sellest veelgi dramaatilisema reisi tegi Svinhufvud juba 4. märtsil, kui põgenes jäälõhkujaga punaste hõivatud Helsingist Tallinnasse. Sealt jätkas ta teekonda rongiga Riiga ja edasi ümber kogu Läänemere Vaasa linna, mis oli valitsuse ajutine asukoht.<br />
<br />
Räägitakse, et Ukko-Pekka kõneles ka eesti keelt, ja seda mitte pidukõnedes, vaid ka elavates vestlustes.<br />
<br />
<hr />
<h3>
P. E. Svinhufvud, "Ukko-Pekka" (1861–1944)</h3>
Pehr Evind Svinhufvud nousi istuimeltaan, nojautui molemmin käsin pöytään ja sanoi painokkaasti: <i>"Veljeskansaa on autettava!"</i> Näin kerrotaan Suomen senaatin istunnosta 25. marraskuuta 1918, joka käsitteli Viron ulkoasianvaltuutetun <i>Jaan Tõnissonin</i> avunpyyntöä. Puna-armeija oli jo ryhmittäytynyt Viron valloittamiseen ja ylittikin Narvajoen vain kolme päivää myöhemmin. Valtionhoitajan kanta johti päätökseen aseavusta ja joulukuussa suomalaisten vapaajoukkojen muodostamiseen.<br />
<br />
Svinhufvud ja <i>Konstantin Päts</i> olivat kumpikin kotimaansa itsenäisyyden julistajia, edellinen Suomen senaatin puheenjohtajana, jälkimmäinen Viron pelastuskomitean jäsenenä. Henkilökohtaisia ystäviäkin he olivat, riippumatta valtiosuhteiden satunnaisesta viileystilasta, sekä myös veljeskansansa ystäviä, ehkä suurimmat estofiili ja fennofiili valtionpäämiesten sarjassa.<br />
<br />
Pätsin vahva fennofiilisyys oli peräisin vuoden 1905 jälkeisiltä pakolaisvuosilta Suomessa, jolloin hän vakuuttui maidemme kultuuri- ja talousyhteistyön välttämättömyydestä. Itsenäistymisvaiheessa Päts toisti useasti ajatusta suomalais-virolaisesta unionista tai kaksoisvaltiosta. Svinhufvud tuki sitä lämpimästi ja näki liiton kaksoismonarkiana, jolla olisi yhteinen kuningas. Yleisemmin Suomen poliitikot olivat torjuvia ja saivat lisäpontta maiden keskenään ristiriitaisista Saksan-suhteista.<br />
<br />
Svinhufvud aloitti kuusivuotisen kautensa tasavallan presidenttinä maaliskuussa 1931. Virallisesti hän ei tehnyt sen mittaan yhtään valtiovierailua sen paremmin Viroon kuin muualle, eikä niitä tehty Suomeenkaan. Matkat olivat ”yksityisluontoisia”, vaikkakin kulkupelinä saattoi olla sotalaiva ja vastassa kunniakomppania. Päts ehti ensimmäisenä Suomeen ja presidentin kesäasunnolle Kultarantaan heinäkuussa 1931, jolloin sovittiin meripuolustuksesta ja <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/vaino-valve.html">Suomenlahden tykistösulusta</a>.
<br />
<br />
Vastavierailulle Svinhufvud lähti seuraavan juhannuksen alla. Isäntänä oli tällöin uusi riigivanem <i>Jaan Teemant</i>, myös Suomessa pakolaisena asunut, tosin epämukavasti vankivaunussa Venäjälle palautettu. Presidentti poikkesi myös Pätsin kotitalossa ja pääsi otsikoihin mestariampujana suojeluskunnan leirillä. Elokuussa 1933 vieraili Kultarannassa vielä riigivanem Jaan Tõnisson, mutta sittemmin Svinhufvud kohtasi vuosittain virkakautensa loppuun Konstantin Pätsin. Vallan keskittäminen Virossa aiheutti kitkaa maiden, mutta ei miesten välille. Viimeisellä vierailullaan elokuussa 1936 Svinhufvud tutustui Virumaahan ja Narvaan.<br />
<br />
Valtionhoitajana Svinhufvud oli ensimmäinen virkakautensa aikana Viron tasavallassa käynyt Suomen valtionpäämies, mutta muista syistä kuin presidenttinä. Hän saapui saksalaisten miehittämään Tallinnaan 25. syyskuuta 1918 neuvotellakseen Suomen kuningasehdokkaan Hessenin prinssin <i>Friedrich Karlin</i> kanssa, jonka puoliso oli Saksan keisarin <i>Vilhelm II:n</i> sisar. Vaikka hanke kaatui nolosti keisarin mukana, neuvotteluhuoneesta tuli kuriositeetti, jota Harju-kadulla sijainnut <i>Kuld Lõvi</i> -hotelli sittemmin esitteli vierailleen. Tätäkin dramaattisemman matkan Svinhufvud oli tehnyt jo 4. maaliskuuta, kun hän pakeni jäänsärkijällä punaisten hallitsemasta Helsingistä Tallinnaan. Täältä hän jatkoi junalla Riikaan ja sieltä koko Itämeren kiertäen Vaasaan.
<br />
<br />
"Ukko-Pekan" kerrotaan puhuneen myös viroa, eikä vain juhlapuheissa, vaan vilkkaasti keskustellen.
<br />
<br />
<hr />
<h3>
Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa</h3>
<ol>
<li>Pilt/Kuva: Riigivanem Konstantin Päts tervitab president Pehr Evind Svinhufvudi Toila jaamas 1. augustil 1936. | Valtion­päämiehet tapaavat Toilan asemalla vuoden 1936 valtiovierailulla. Postimees. <a href="http://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=869244&_xr=5fbe27107a83d" target="_blank">Rahvusarhiivi fotosüsteem Fotis</a></li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19181117.2.8" target="_blank">Õnnesoov Eesti Ajutisele Valitsusele. Svinhufvud</a>, Postimees 17.11.1918</li>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEikSMU6DD7N9HUcVMcD_eSxZXvuYsiC8TVNmSRqm07IEwPMNK-UUNyyDOo7Ofgo8BlGe_VvUIoB9lkGGgBSiHTCoco78CyZC3HYDSrh3N9KSyP5JMktQwFGiJWN5khvvB9yVpyP8awi9w/s1600/Svinhufvud-Pats-1934.jpg" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="1500" data-original-width="509" height="707" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEikSMU6DD7N9HUcVMcD_eSxZXvuYsiC8TVNmSRqm07IEwPMNK-UUNyyDOo7Ofgo8BlGe_VvUIoB9lkGGgBSiHTCoco78CyZC3HYDSrh3N9KSyP5JMktQwFGiJWN5khvvB9yVpyP8awi9w/s640/Svinhufvud-Pats-1934.jpg" width="240" /></a>
<li><a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/1175773?page=5" target="_blank">Ulkoasianvaltuutettu Tõnisson kertoo Viron oloista</a>, Helsingin Sanomat 26.11.1918</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maaliit19181126.2.3" target="_blank">Soome–Eesti ühinemisest</a>, Maaliit 26.11.1918</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maaliit19190116.2.4" target="_blank">Suur-Soome</a>, Maaliit 16.1.1919</li>
<li><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/vilho-helanen.html">Vilho Helanen</a>, Suomalaiset Viron vapaussodassa, Kirja 1921</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19310722.2.24" target="_blank">Riigivanem Soomest tagasi. "Laine" jõudis eile Tallinna</a>, Postimees 22.7.1931</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19320619.2.20" target="_blank">President P. E. Svinhufvud tutvumas Eesti elu-oluga</a>, Päevaleht 19.6.1932</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=wabamaa19320621.1.5" target="_blank">"Soomlased ja eestlased on üks rahvas"</a> (Kaitseliidu laagris), Waba Maa 21.6.1932</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19330815.2.2" target="_blank">Riigivanem Soome presidendi külaliseks</a>, Päevaleht 15.8.1933</li>
<li>O.W. Louhivuori, <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/pe-svinhufvud.html">"Eesti Svinhufvud"</a>, <a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19340213.2.21" target="_blank">Koguteos K. Pätsist valmis</a>, Päevaleht 13.2.1934</li>
<li>"Ajan Suunnan" Viron valtion päämiestä loukkaavien kirjoitusten johdosta on tasavallan presidentti määrännyt nostettavaksi syytteen, Helsingin Sanomat 18.3.1934</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19340319.2.2" target="_blank">Saksa hitlerlaste ja Eesti vabadussõjalaste sidemehe Somersalo solvavad väljendused Eesti esimese kodaniku aadressil. President Svinhufvud tegi korralduse solvaja vastutusele võtmiseks</a>, Päewaleht 19.3.1934</li>
<li>Oikeusjuttu "Ajan Suuntaa" vastaan Viron riigivaneman loukkauksesta, Helsingin Sanomat 21.4.1934</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19340603-1.2.20" target="_blank">Somersalo karistus. 4000 marka ehk 3 kuud kinni</a>, Kaja 3.6.1934</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19340817.2.35" target="_blank">Ukko-Pekka, Soome president saabub homme Eestisse</a>, Postimees 17.8.1934</li>
<li><a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19350221.2.9" target="_blank">Kas Eesti saab oma Kultaranta?</a> Päewaleht 21.2.1935</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19350822.2.2" target="_blank">Riigivanem Turus ja Kustavis</a>, Postimees 22.8.1935</li>
<li>Korkein oikeus tuominnut everstiluutnatti Somersalon 4 kuukaudeksi vankeuteen, Helsingin Sanomat 20.11.1935</li>
<li><a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19351205.2.24" target="_blank">Somersalo veele-leivale</a>, Postimees 5.12.1935</li>
<li><a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakalaew19360731.2.9" target="_blank">Kõrged külalised Oru lossis</a>, Sakala 31.7.1936</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uuseesti19360803.2.4" target="_blank">President P. Svinhufvud ja riigivanem K. Päts Narvas</a>, Uus Eesti 3.8.1936</li>
<li><a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maahaal19360803.2.19" target="_blank">Soome president Eesti külaskäigul</a>, Maa Hääl 3.8.1936</li>
<li>Oskar Kurvits (toim.), Vabadusmonument II. Soome abiväed Eesti Vabadussõjas, Vabadussõja Mälestamise Komitee väljaanne, Tallinn 1936</li>
<li>H. J. Viherjuuri ja Heikki Kekoni (toim.), Ukko-Pekka, Otava 1936</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uuseesti19370203.2.97" target="_blank">President Svinhufvud külastas Viiralti näitust</a>, Uus Eesti 3.2.1937</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uuseesti19370831.2.18" target="_blank">Riigivanem K. Pätsi pidulik vastuvõtt Soomes</a>, Uus Eesti 1.8.1937</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19371204.2.37" target="_blank">"Vendi peab aitama!"</a>, Postimees 4.12.1937</li>
<li>Hans Rebane, <a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestiteatajastock19521220.1.4" target="_blank">Päts ja Svinhufvud</a>, Eesti Teataja 20.12.1952</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=stockholmstid19530828.1.1" target="_blank">Mälestuskild Ukko-Pekkast</a>, Stockholms-Tidningen Eestlastele 28.8.1953</li><li>Toivo T. Kaila, Eräs elämä, muistelmia ja merkintöjä, Helsinki 1954</li>
<li>Einar W. Juva: P. E. Svinhufvud I ja II, WSOY 1957</li>
<li><a href="https://estofilia.finland.ee/2018/01/seppo-zetterberg.html">Seppo Zetterberg</a>, Unohtunut utopia: Suomen–Viron unioni, Helsingin Sanomat 24.12.1973</li>
<li>Sakari Virkkunen, Svinhufvud – kansallinen presidentti, Otava 1981</li>
<li><a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=voitleja19970501.1.11" target="_blank">Hõimurahvaste varjatud kaitsekoostöö</a>, Võitleja 1.5.1997</li>
<li>Lauri Väättänen, <a href="http://www.kylkirauta.fi/images/pdf/00/kr2_02.pdf#page=20" target="_blank">Suomen ja Viron yhteistyö maanpuolustuksessa</a>, Kylkirauta 2/2002</li>
<li><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/seppo-zetterberg.html">Seppo Zetterberg</a>, <a href="http://www.eva.fi/wp-content/uploads/files/1663_samaa_sukua_eri_maata.pdf" target="_blank">Samaa sukua, eri maata</a>, EVA, Taloustieto Oy 2006</li>
<li><a href="http://forte.delfi.ee/news/ajalugu/ponev-galerii-vaata-milline-nagi-valja-vanalinna-1930ndate-aastate-tipphotell?id=75249169" target="_blank">Vaata, milline nägi välja 1930ndate aastate tipphotell Kukl Lõvi</a>, Delfi 10.8.2016</li>
<li>Martti Häikiö, Suomen leijona – Svinhufvud itsenäisyysmiehenä, Docendo 2017</li>
<li><a href="http://suomenpresidentit.fi/svinhufvud/" target="_blank">Pehr Evind Svinhufvud</a>, Suomen presidentit, Helsingin kaupunki</li>
<li><a href="http://vapaussota.com/svinhufvud/talvi1918.html" target="_blank">P. E. Svinhufvud, pako Helsingistä</a>, Vapaussota.com</li>
<li>Martti Häikiö, <a href="https://kansallisbiografia.fi/kansallisbiografia/henkilo/501" target="_blank">Pehr Evind Svinhufvud</a>, Kansallisbiografia 16.9.1997</li>
</ol>
Estofiliahttp://www.blogger.com/profile/04136220323183679204noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8258637855286550617.post-89208246184710619582018-02-24T21:13:00.001+02:002020-07-17T10:39:59.521+03:00Erkki Reijonen<h3>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi_HL-6E8T6-2ZH2XnU_xiqN9UHAioGb5VwQmeijYn6Oy-1_PSgvx8P8zIjldLem2J8QtCVA8PWoIZg4bBzplqTl0S7ahI2vZMx7DyRN52VwcPj8rjSzZM-NwhFJo-hKcDTVeZfeDlizg/s1600/Erkki-Reijonen.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi_HL-6E8T6-2ZH2XnU_xiqN9UHAioGb5VwQmeijYn6Oy-1_PSgvx8P8zIjldLem2J8QtCVA8PWoIZg4bBzplqTl0S7ahI2vZMx7DyRN52VwcPj8rjSzZM-NwhFJo-hKcDTVeZfeDlizg/s400/Erkki-Reijonen.jpg" width="400" /></a>
Soome esimene täievoliline saadik Eesti Vabariigis, kes hakkas esimesena ka A. H. Tammsaare „Tõde ja õigust” soomendama.</h3>
Erkki Reijonen oli kauaaegne estofiil, kuid mingil määral vastu tahtmist diplomaat. Ta omandas 1891. aastal soome keele magistrikraadi ja oskas seega ka eesti keelt. Järgmised kolm aastat töötas Reijonen <i>Eero Erkko </i>asutatud liberaalses soomemeelses ajalehes <i>Päivälehti,</i> kuhu ta tõlkis Venemaa ja Eesti lehtede uudiseid. Ajakirjanikuna käis ta 1893. aastal ka Eestis.<br />
<br />
Eesti keele ammune valdamine tuli kasuks, kui Reijonen määrati 19. septembril 1919 Soome esindajaks Tallinnasse. Valiku langemine temale oli kokkusattumus, mis oli seotud isegi Soome kuningriigi plaani nurjumisega. Ettevõtluses läbi kukkunud Reijonen oli küsinud valitsuse liikmelt Eero Erkkolt, kas vanale semule ei jätkuks välisministeeriumis tööd. Küsimus jõudis välisminister <i>Rudolf Holsti </i>kõrvu, kes otsis saadiku kohale usaldusväärset vabariiklast. Reijonen ütles ära Norrast, kuid teda survestati minema Eestisse.<br />
<br />
Soome tunnustas Eesti iseseisvust de jure 7. juunil 1920, nii et Reijonenist sai ajutine asjur. Püsivolikirja Soome Tallinna esimese <i>erakorralise saadiku ja täievolilise ministrina</i> andis ta riigivanem <i>Konstantin Pätsile </i>üle alles 1921. aasta oktoobris. Tegemist oli Soome kõrgeima diplomaatilise ametiastmega kuni 1950. aastateni.<br />
<br />
Reijonenile ametikoht suurt mõnu ei pakkunud. Uue saatkonna sisseseadmine oli vaevanõudev, aga selle kõrvalt pidi saadik jõudma nii riiklike suhete kui ka kadunud esemete eest hoolt kanda. Ta oli ka iseendaga rahulolematu, kui ei saanud enda meelest õieti ühegi asjaga hakkama. Erilisi raskusi tekitas Eesti maareform, mis võttis maid käest ka soomlastest mõisahärradelt. Nende õiguste eest seismine tekitas ärritust ja Reijonen tundis end ebasoovitava isikuna. Pettunult tegi ta president <i>K. J. Ståhlbergile</i> ettepaneku, et parlamendis umbusaldatud välisminister Holsti määrataks tema asemele. Nii sündiski.<br />
<br />
Reijonenist sai välisministeeriumi arhivaar. Selle töö kõrvalt tõlkis ta <i>A. H. Tammsaare</i> romaani <i>„Tõde ja õigus”</i> esimese ja viimase osa. Kogu romaanisarja soomendas <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/juhani-salokannel.html"><i>Juhani Salokannel</i></a> alles 2002.–2013. aastal.<br />
<br />
Reijoneni tütar oli ajakirjanik ja kirjanik <i>Tuuli Reijonen</i>, kes avaldas 1961. aastal <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/sirppa-leena-eloranta.html">kapten Treiali juhtumil</a> põhineva romaani „<i>Kes on süüdi?”</i> („Kenen on syy”). Ta oli abielus kirjanik <i>Valev Uibopuuga</i> ja kirjutas artikleid nii Soome kui ka pagulaslehtedele.<br />
<br />
<hr />
<h3>
Erkki Reijonen (1869–1940)</h3>
Erkki Reijonen oli pitkäaikainen estofiili, mutta vastahakoinen diplomaatti. Hän valmistui vuonna 1891 suomen kielen maisteriksi ja osasi siten myös viroa. Seuraavat kolme vuotta Reijonen työskenteli <i>Eero Erkon</i> perustamassa liberaalissa, suomenmielisessä <i>Päivälehdessä</i>, johon hän käänsi uutisia Venäjän ja Viron lehdistä. Toimittajana hän myös vieraili Virossa vuonna 1893.<br />
<br />
Varhainen Viro-osaaminen oli eduksi, kun Reijonen nimitettiin 19. syyskuuta 1919 Suomen edustajaksi Tallinnaan. Valinta oli yhteensattuma, joka liittyi myös kuningashaaveiden kaatumiseen Suomessa. Yritysmaailmassa epäonninen Reijonen oli kysynyt hallitukseen kuuluneelta Eero Erkolta, löytyisikö vanhalle veljelle työsarkaa ulkoministeriöstä. Kysymys kantautui ulkoministeri <i>Rudolf Holstille</i>, joka halusi lähettiläiksi luotettavia tasavaltalaisia. Reijonen torjui Norjan, mutta tuli painostetuksi Viroon.<br />
<br />
Suomi tunnusti Viron itsenäisyyden de jure 7. kesäkuuta 1920, jolloin Reijosen asema muuttui väliaikaiseksi asianhoitajaksi. Pysyvän valtuuskirjan Suomen ensimmäisenä <i>erikoislähettiläänä ja täysivaltaisena ministerinä</i> Tallinnassa hän jätti riigivanem <i>Konstantin Pätsill</i>e vasta lokakuussa 1921. Tämä oli suomalaisten diplomaattien korkein arvo 1950-luvulle saakka.<br />
<br />
Reijonen ei viihtynyt tehtävässään. Uuden lähetystön perustaminen oli työlästä ja sen ohessa lähettilään tuli ehtiä hoitamaan niin valtiollisia yhteyksiä kuin kadonneita esineitä. Hän tunsi tyytymättömyyttä itseensäkin, kun ei mielestään saanut oikein mitään aikaan. Erityinen tappelu oli Viron maareformi, joka otti maita myös suomalaisilta kartanonherroilta. Heidän etujensa ajaminen herätti ärtymystä ja Reijonen tunsi jo itsensä epätoivotuksi henkilöksi. Pettyneenä hän ehdotti presidentti <i>K. J. Ståhlbergille</i>, että eduskunnassa epäluottamuslauseen saanut ulkoministeri Holsti nimitettäisiin hänen tilalleen. Näin lopulta kävikin.
<br />
<br />
Reijosesta tuli ulkoministeriön arkistonhoitaja, jonka viran ohessa hän käänsi <i>A. H. Tammsaaren</i> romaanisarjan <i>Totuus ja oikeus</i> ensimmäisen ja viimeisen osan. Koko sarja saatiin suomeksi <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/juhani-salokannel.html">Juhani Salokanteleen</a></i> kääntänä vasta vuosina 2002–2013.<br />
<br />
Reijosen tytär oli toimittaja ja kirjailija <i>Tuuli Reijonen</i>, joka julkaisi vuonna 1961 <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/sirppa-leena-eloranta.html">kapteeni Treialin tapauksen</a> pohjalta romaanin <i>Kenen on syy</i>. Hän oli naimisissa kirjailija <i>Valev Uibopuun</i> kanssa ja kirjoitti artikkeleita Suomen ohella myös pakolaislehtiin.<br />
<br />
<hr />
<h3>
Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa</h3>
<ol>
<li>Pilt/Kuva: <a href="http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=119714" target="_blank">Erkki Reijonen Toompea lossi ees</a>, Foto Parikas 22.09.1922</li>
<li><a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/1176029?page=4" target="">Uusia lähettiläitä</a>. Samalla kuin presidentti on myöntänyt Suomen edustajalle Virossa, senaattori Oswald Kairamolle eron toimestaan on Suomen väliaikaiseksi edustajaksi (delegué) Viroon määrätty Erkki Reijonen. Helsingin Sanomat 20.9.1919</li>
<li><a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=narvansanomat19190927.1.3" target="_blank">Soome saadikuks Eestis</a> on fil. mag. Erkki Reijonen nimetatud. Uus saadik kuulub nende poliitiliste ringide hulka, kelle häälekandjaks „Helsingin Sanomat” on. Päewaleht 22.9.1919</li>
<li><a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sotsialdemokratesu19190924.1.4" target="_blank">Uus Soome saadik Eestis</a>. Soome president on SVT teatel senaator Kairamo ametist vabastanud ja tema asemele ajutiseks saadikuks [delegué) Eestisse magister Erkki Reijoneni määranud. Estur, Sotsialdemokrat 24.9.1919</li>
<li><a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=narvansanomat19190927.1.3" target="_blank">Suomen lähettilääksi Viroon</a>, Narvan Sanomat 27.9.1919</li>
<li><a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/1176536?page=5" target="_blank">Terveisiä Virosta (Reijosen haastattelu)</a>, Helsingin Sanomat 12.5.1920</li>
<li><a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/1332152?page=1" target="_blank">Viron itsenäisyys. Suomen lopullinen tunnustus tapahtunut</a>, Uusi Suomi 9.6.1920</li>
<li><a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19211112-1.2.4" target="_blank">Soome täievolilise ministri volituste äraandmine Riigivanemale</a>, Kaja 12.11.1921</li>
<li><a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19220222.2.2" target="_blank">Soome vahelesegamine Sangaste mõisa asjus</a>, Postimees 22.2.1922</li>
<li><a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKriigiteataja19221130.2.8" target="_blank">Välisministeeriumi teadaanne välisriikide esitajate ja konsulite kohta</a>, Riigi Teataja 30.11.1922</li>
<li><a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19230128-1.2.8" target="_blank">Soome saadiku minister Erkki Reijose lahkumise puhul</a>, Kaja 28.1.1923</li>
<li><a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=wabamaa19280316.1.6" target="_blank">„Eestlased riiki loovana rahvana.” Erkki Reijose broshüür Eesti iseseisvuse juubeli puhuks</a>, Waba Maa 16.3.1928</li>
<li>Erkki Reijonen, <a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakalaew19280531.2.10" target="_blank">Hõimurahvaste vastastikune tundmaõppimine</a>, Sakala 31.5.1928</li>
<li>A. H. Tammsaare, Totuus ja oikeus 1, suomentanut Erkki Reijonen, WSOY 1932</li>
<li>A. H. Tammsaare, Totuus ja oikeus 2, tekijän luvalla suomentanut Erkki Reijonen, WSOY 1935</li>
<li><a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19400506.2.36" target="_blank">Erkki Reijonen †. Ta oli Soome esimeseks saadikuks Eestis</a>, Päewaleht 6.5.1940</li>
<li>Valev Uibopuu, <a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=valiseesti19470803.1.6" target="_blank">A. H. Tammsaare ja Soome</a>, Välis-Eesti 3.8.1947</li>
<li>Raimond Kolk, <a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=teatajapoliit19611223.1.4" target="_blank">Maailma argipäev ja põgeniku tragöödia</a>, Teataja, Stockholm 23.12.1961</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=estdagbladet19620711.1.1" target="_blank">Kapten Treiali romaan tuleb Soomes filmimisele</a>, Eesti Päevaleht 11.7.1962</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=valiseesti19620929.1.4" target="_blank">Raamat kapt. Treiali märtlisurmast tõlkes</a>, Välis-Eesti 29.9.1962</li>
<li><a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=teatajapoliit19690809.1.3" target="_blank">Kostantin Päts Soome diplomaadi mälestustes</a>, Teataja 9.8.1969</li>
<li>Tuuli Reijonen, <a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=estdagbladet19750305.1.8" target="_blank">Soome rapsoodia</a>, Eesti Päevaleht 5.3.1975</li>
<li>Evald Kampus, <a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19870327.1.6" target="_blank">„Aeg tulla – aeg minna” Tamperes</a>, Sirp ja Vasar 27.3.1987</li>
<li>Heli Loikkanen, <a href="https://jyx.jyu.fi/bitstream/handle/123456789/12078/1774.pdf" target="_blank">Harmaa eminenssi</a>, pro gradu -tutkielma, Jyväskylän yliopisto 1999</li>
<li>Jussi Pekkarinen, Kohtu 4, Suomen Tallinnan-lähetystön tarina, SKS 2015</li>
<li><a href="https://www.sotasampo.fi/fi/persons/page/person_2309" target="_blank">Erkki Reijonen</a>, Sotasampo</li>
<li>Jukka-Pekka Pietiäinen, <a href="https://kansallisbiografia.fi/kansallisbiografia/henkilo/8025">Erkki Reijonen</a>, Kansallisbiografia 9.10.2006</li>
<li><a href="https://estofennia.eu/hietaniemi.pdf" target="_blank">Eesti ja Soome lugu Helsingi Hietaniemis</a>, Hietaniemen Viro-opas, Pekka Linnainen 2010–</li>
<li><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Hietaniemi_kalmistu" target="_blank">Hietaniemi kalmistu</a>, Helsingi, Wikipedia (eesti)</li>
<li><a href="https://fi.wikipedia.org/wiki/Tuuli_Reijonen" target="_blank">Tuuli Reijonen</a>, Wikipedia (soome)</li>
</ol>
Estofiliahttp://www.blogger.com/profile/04136220323183679204noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8258637855286550617.post-45540132319654837072018-02-24T20:44:00.000+02:002018-08-26T12:33:51.763+03:00Eliel Saarinen<h3>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEigk_Jm0TB8uWt5UJufmTUCqwstS8aCLEIeeV35eYV3gY0twisDsiC4-teChiApwGhAKy89bwzrNB85sYK4-oIDSpdHh2GVx5R6GXE49kvS1G4yicC_GE8es9L5vudun479H8gateskNg/s1600/Eliel-Saarinen.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEigk_Jm0TB8uWt5UJufmTUCqwstS8aCLEIeeV35eYV3gY0twisDsiC4-teChiApwGhAKy89bwzrNB85sYK4-oIDSpdHh2GVx5R6GXE49kvS1G4yicC_GE8es9L5vudun479H8gateskNg/s400/Eliel-Saarinen.jpg" width="400" /></a>
Rahvusvaheliselt tuntud arhitekt, kes ühendab Soome ja Eesti pealinnu ning kes oleks soovinud kummagi linna pildi pea peale pöörata.</h3>
Eliel Saarinen võitis 1913. aastal Suur-Tallinna üldplaneeringu konkursi. Konkursitöös paigutas ta praeguse Viru hotelli asukohale uue monumentaalse raekoja, samasuguse, mille eest ta oli eelmise aasta projekteerimisvõistlusel veel lohutusauhinna pälvinud. Maailmasõja tõttu jäid plaanid teoks tegemata, kuid Tallinn oli heades kätes, sest samal ajal sai Saarinen ka teise auhinna Austraalia uue pealinna Canberra projekteerimisvõistluselt ning osales Kairo üldplaneeringu konkursil.<br />
<br />
Saarineni maja ehk arhitekti massiivne ja sümmeetriline nimimaja Pärnu maanteel konkretiseerib hästi Saarineni ettekujutust Suur-Tallinna hoonestusest ja tänavapildist. Pikka aega tegutsenud raamatukaupluse järgi tuntud 1912. aastal valminud pangahoone projekteeris Saarinen esmalt <i>Tallinna Vastastikusele Krediidiühisusele</i>. Ta arvestas ka selle kaubamajaks muutmise võimalusega. Arhitektuurikonkursi žüriis istus teiste hulgas endine äripartner <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/armas-lindgren.html"><i>Armas Lindgren</i>,</a> kuid võitja valik ei tekitanud nagunii vaidlusi.<br />
<br />
Tallinna linnasüdames seisab veel teinegi hoone, mille kohta arvatakse (tugevate kaudsete tõendite alusel), et selle projekteeris Saarinen. 1905. aastal valminud punastest tellistest Rotermanni elamu seisab Mere puiestee trammipeatuse lähedal. Lisaks võib arvestada tema tööde hulka 1905. aastal valminud Lutheri vineerivabriku töölismaja, mille projekteeris arhitektuuribüroo <i>Gesellius, Lindgren ja Saarinen</i>.<br />
<br />
Saarineni individuaalprojektid Eestis jäävad 1910. aastate algusesse. Neist viimase, Tartu Pauluse kiriku joonestamist alustas ta juba 1911. aastal ja esitles oma tööd koguduse nõukogule 1913. aasta detsembris. Rahalised raskused ja maailmasõda ei lasknud aga projekti teoks teha. Kirik õnnistati krohvimata kujul kasutamiseks sisse 1917. aasta oktoobris ja teist korda kaks aastat hiljem, kui siseruumid valmis said. Kahest tiibhoonest, mis oleksid moodustanud peaukse ette kirikuplatsi, ehitati 1931. aastal arhitekt <i>Artur Kirsipuu</i> projekti järgi valmis vaid vasakpoolne. Linna ründava Punaarmee suurtükituli süütas 25. augustil 1944 põlengu, milles hävis enamik põlevatest materjalidest osi. Kogudus renoveeris kirikut nii, kuidas võimalusi oli ja okupatsioon lubas – aegamisi tuli neil loovutada enamik ruumidest maisema kasutuse jaoks.<br />
<br />
Pauluse kirik ärkas oma arhitekti austavas meeleolus uuele elule 12. septembril 2015, kui see arhitekt <i>Merja Niemineni</i> ja kunstiprofessor <i>Kari Järvineni</i> pea kümme aastat väldanud ennistus- ja laiendusprojekti järel sisse õnnistati. Uue altari ja altarimaali valmistasid skulptor <i>Pertti Kukkonen</i> ja maalikunstnik <i>Kuutti Lavonen.</i><br />
<br />
<hr />
<h3>
Eliel Saarinen (1873–1950)</h3>
Eliel Saarinen voitti vuonna 1913 kilpailun Suur-Tallinnan yleiskaavasta. Siinä hän sijoitti nykyisen Viru-hotellin alueelle uuden monumentaalisen raatihuoneen, samanlaisen, joka edellisen vuoden suunnittelukilpailussa oli vielä jäänyt lohdutuspalkinnolle. Maailmansodan myötä nämä jäivät toteutumatta, mutta Tallinna oli hyvässä seurassa, sillä samoihin aikoihin Saarinen sai toisen palkinnon Australian uuden pääkaupungin Canberran suunnittelukilpailussa ja osallistui jopa Kairon yleiskaavakilpailuun.<br />
<br />
”Saarineni maja”, arkkitehdin jyhkeä ja symmetrinen nimikkotalo Pärnun maantiellä konkretisoi hyvin sitä rakennuskantaa ja katukuvaa, jota Saarinen visioi Suur-Tallinnaan. Nykyään kirjakaupastaan tunnettu rakennus valmistui vuonna 1912 pankkitaloksi <i>Tallinnan keskinäiselle luottoyhdistykselle</i>. Saarinen otti huomioon myös muunnettavuuden tavarataloksi. Arkkitehtuurikilpailun tuomaristossa istui myös entinen yhtiökumppani <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/armas-lindgren.html">Armas Lindgren</a></i>, mutta voittajan valinta oli muutoinkin kiistaton.
<br />
<br />
Tallinnan ydinkeskustassa on toinenkin rakennus, joka oletetaan Saarisen suunnittelemaksi – vahvoin aihetodistein. Vuonna 1905 valmistuneen punatiilisen Rotermannin asuinrakennuksen löytää ratikkkapysäkin ”Mere puiestee” läheltä. Lisäksi töihin voidaan lukea arkkitehtitoimiston <i>Gesellius, Lindgren ja Saarinen</i> suunnittelema Lutherin vaneritehtaan työväentalo vuodelta 1905.<br />
<br />
Saarisen itsenäiset suunnitelmat Virossa ajoittuivat 1910-luvun alkuun. Näistä viimeisen, Tarton Paavalinkirkon piirtämisen hän aloitti jo vuonna 1911 ja esitteli sen seurakuntaneuvostolle joulukuussa 1913. Rahavaikeudet ja maailmansota viivyttivät kuitenkin hankkeen toteutumista. Käyttöön kirkko vihittiin rappaamattomana lokakuussa 1917 ja toistamiseen kahta vuotta myöhemmin, kun sisätilat valmistuivat. Kahdesta siipirakennuksesta, jotka olisivat rajanneet kirkkoaukion pääportin eteen, rakennettiin vain vasemmanpuoleinen arkkitehti <i>Artur Kirsipuun</i> suunnittelemana vuonna 1931. Kaupunkiin hyökkäävän puna-armeijan tykkituli sytytti 25. elokuuta 1944 tulipalon, jossa menetettiin valtaosin palavat osat. Seurakunta kunnosti kirkkoa mahdollisuuksiensa rajoissa ja miehitysajan ehdoilla – joutuen aikaa myöten luovuttamaan pääosan tiloistaan maallisempaan käyttöön.<br />
<br />
Paavalinkirkko heräsi uudelleen suunnittelijaansa kunnioittavassa hengessä 12. syyskuuta 2015, kun se vihittiin käyttöön lähes kymmenen vuoden entistämis- ja laajentamishankkeen jälkeen, jota olivat vetäneet arkkitehti <i>Merja Nieminen</i> ja taitelijaprofessori <i>Kari Järvinen</i>. Uuden alttarin ja alttarimaalauksen loivat kuvanveistäjä <i>Pertti Kukkonen</i> ja taidemaalari <i>Kuutti Lavonen</i>.
<br />
<br />
<hr />
<h3>
Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa</h3>
<ol>
<li>Pilt/Kuva: Eliel Saarinen 1920.–1930. aastatel, <a href="https://www.kuvakokoelmat.fi/pictures/view/HK19670603_15716" target="_blank">Soome muuseumiameti pildikogud | Museoviraston kuvakokoelmat</a></li>
<li><a href="http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?ID=105" target="_blank">Eesti Biograafiline Leksikon</a>, lk/sivu 444, Loodus 1926–1929</li>
<li><a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/1186852?page=2" target="_blank">Suomalainen päässyt saalistamaan Viroon</a>, Työmies 18.8.1911</li>
<li>Eliel Saarinen, <a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19120216.2.6" target="_blank">Mõned vaatepunktid Tallinna linna planeerimise kohta</a>, Päewaleht 6.2.1912 </li>
<li>Karl Burmann, <a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19120331.2.2" target="_blank">Tallinna uue raekoja projektid</a>, Päewaleht 31.3.1912</li>
<li><a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/818122?page=4" target="_blank">Tallinnan kaupungintalon piirustuskilpailu</a>, Helsingin Sanomat 16.4.1912</li>
<li><a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19120517.2.7" target="_blank">Eliel Saarinen on Australia Ühisriikide uue pealinna plaanikavade ülemaailmsel võistlusel teise auhinna saanud</a>, Päewaleht 17.5.1912</li>
<li><a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/1301794" target="_blank">Austraalian Liittovaltion uuden pääkaupungin asemakaavakilpailut</a>, Suomi 25.5.1912</li>
<li><a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/1201325" target="_blank">Tallinnan kaupungin asemakaavakilpailu. Ensimmäinen palkinto, 4000 ruplaa, arkkitehti E.Saariselle</a>, Iltalehti 24.4.1913</li>
<li><a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19150601.2.23" target="_blank">Pauluse kiriku nurgakivi panemine</a>, Postimees 1.6.1915</li>
<li>Eliel Saarinen ym., <a href="http://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/134917/fd2017-00012283-pdf001.pdf" target="_blank">"Suur-Helsingin" asemakaavan ehdotus</a>, Lilius & Hertzberg 1918</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19310321.2.49" target="_blank">Pauluse kiriku ühe tiibhoone ehitus alanud</a>, Postimees 21.3.1931</li>
<li>Leo Gens, <a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19830812.1.9" target="_blank">Kas Eliel Saarinen?</a> Sirp ja Vasar 12.8.1983</li>
<li>Eesti arhitektuur 1. Tallinn, Valgus 1993</li>
<li>Karin Hallas-Murula, <a href="http://epl.delfi.ee/news/kultuur/karin-hallas-murula-noor-eesti-100-ka-ehituskunstiga-euroopasse?id=51004707" target="_blank">Noor-Eesti 100. Ka ehituskunstiga Euroopasse</a>, Eesti Päevaleht 25.2.2005</li>
<li>Karin Hallas-Murula, <a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp20050819.1.18" target="_blank">Eesti ja Soome arhitektuur: sarnane ja erinev</a>, Sirp 19.8.2005</li>
<li>Karin Hallas-Murula, Soome-Eesti: sajand arhitektuurisuhteid, Eesti Arhitektuurimuuseum 2005</li>
<li>Karin Hallas-Murula, Eliel Saarinen: Suurlinn Tallinn, Eesti Arhitektuurimuuseum 2005
</li>
<li>Jaak Urmet, Saarineni maja. Sada aastat ajalugu 1912–2012, Baltek Arendus 2013</li>
<li>Andres Laasik, <a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=eestipaevaleht20130708.1.13" target="_blank">Saarinen kavandas maja , millele kasvasid legendid</a>, Eesti Päevaleht 8.7.2013</li>
<li>Karin Hallas-Murula, <a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp20130802.2.10.1" target="_blank">Saarineni maja raamat – kogukas, kuid poolik</a>, Kansallisbiografia 2.8.2013</li>
<li>YouTube, <a href="https://youtu.be/qH5x0k39Qsw" target="_blank">Pidulik Tartu Pauluse kiriku taaspühitsemise jumalateenistus</a>, Tartu Pauluse kogudus 12.9.2015</li>
<li>YouTube, <a href="https://youtu.be/Fb-p8VKbGkk" target="_blank">Tartossa juhlittiin kunnostettua Paavalin kirkkoa</a>, Kotimaa 21.9.2015</li>
<li>Paula Holmila, <a href="https://betoni.com/wp-content/uploads/2016/03/BET1601_38-49.pdf" target="_blank">Vaativa korjaustyö tehtiin suomalais-virolaisena yhteistyönä</a>, Betoni 1/2016</li>
<li><a href="http://tartupauluse.ee/" target="_blank">Tartu Pauluse kirik</a>, EELK Tartu Pauluse kogudus</li>
<li>Ritva Wäre, <a href="https://kansallisbiografia.fi/kansallisbiografia/henkilo/3614" target="_blank">Eliel Saarinen</a>, Kansallisbiografia 16.9.1997</li>
</ol>
Estofiliahttp://www.blogger.com/profile/04136220323183679204noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8258637855286550617.post-79315525921510642092018-02-24T20:37:00.000+02:002018-08-26T12:33:53.107+03:00Armas Lindgren<h3>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiGzSQ_16PigsV5OhxPHbV1jeCjD7Fcf2_TGaAbhQUn8BpWce2MyfG5890X-ya4AilZiXD_8bWc-r2MLo8c1aCFfs8OtOi2SSAX-rnxYCPGnGLw9Z1cMhTZU9zMUFRE1DuIJW-UsLYEJA/s1600/Armas-Lindgren.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiGzSQ_16PigsV5OhxPHbV1jeCjD7Fcf2_TGaAbhQUn8BpWce2MyfG5890X-ya4AilZiXD_8bWc-r2MLo8c1aCFfs8OtOi2SSAX-rnxYCPGnGLw9Z1cMhTZU9zMUFRE1DuIJW-UsLYEJA/s400/Armas-Lindgren.jpg" width="400" /></a>
Kõige rohkem Eesti ehitisi projekteerinud soome arhitekt, kes väitis end olevat kavandanud Estonia teatrile vaid dekoratsioonid.</h3>
Armas Lindgren on Soome arhitekt, kes on Eestile kõige rohkem ehitisi projekteerinud. Tema varaseimaks tööks võib lugeda arhitektuuribüroo <i>Gesellius, Lindgren ja <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/eliel-saarinen.html">Saarinen </a></i>projekteeritud Lutheri vineerivabriku tööliste klubihoone Tallinnas, mille fassaadilahendus meenutab suures osas Lindgreni samal ajal valminud Viiburi vaksali konkursitööd. See ehitis jäi arhitektikolmiku ainsaks ühiseks tööks Eestis, sest nende büroo lagunes selle valmides 1905. aastal laiali.<br />
<br />
Lindgreni muutis Eestis mainekaks ja populaarseks 1906. aastal valminud Tartu teatri- ja seltsimaja <i>Vanemuine</i>, millest sai kohe märkimisväärne rahvuslik sümbol ja Soome arhitektuuri visiitkaart. Hoone hävis Punaarmee suurtükitules 1944. aasta augustis. Lindgren on väitnud, et tegi juba Vanemuise projekteerimisel koostööd õpingukaaslase, Soome esimeste naisarhitektide hulka kuuluva <i>Wivi Lönniga</i>. Nende esimene ametlik ühisprojekt oli korporatsiooni <i>Sakala konvendihoone</i> (1911), mille tellis <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/mimmi-rutli.html"><i>Oskar Rütli</i></a>, tulevane Soome konsul Tartus.<br />
<br />
Lönni ja Lindgreni tuntuim ühistöö on <i>Estonia </i>teater, kuid selle tööjaotus ei ole hästi teada. Kui Lindgren sai 1913. aasta augusti avamiskõnes kiita moodsate betoontarindite ja „preili Lönn” dekoratsioonide eest, siis parandas mees, et tööjaotus oli olnud risti vastupidine. Võimalik, et tegemist ei olnudki pelgalt viisakusega, sest ohtrad detailid ja ornamendid moodustasid Lindgreni arhitektuuris olulise osa. Estonia põles rusudeks, kui Punaarmee 1944. aasta märtsis Tallinna pommitas. See ehitati pärast sõda uuesti üles, kuid siis juba okupandi maitse-eelistuste järgi.<br />
<br />
<hr />
<h3>
Armas Lindgren (1874–1929)</h3>
Armas Lindgren on eniten rakennuksia Viroon suunnitellut suomalainen arkkitehti. Varhaisimmaksi kädenjäljeksi voidaan lukea arkkitehtitoimiston <i>Gesellius, Lindgren ja <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/eliel-saarinen.html" target="_blank">Saarinen</a></i> suunnittelema Lutherin vaneritehtaan työväen kerhorakennus Tallinnassa, jonka julkisivuratkaisu muistuttaa suuresti Lindgrenin samoihin aikoihin tekemää Viipurin rautatieaseman kilpailuehdotusta. Rakennus jäi arkkitehtikolmikon ainoaksi yhteistyöhankkeeksi Virossa, sillä heidän toimistonsa hajosi sen valmistuessa vuonna 1905.<br />
<br />
Lindgrenin nosti Virossa maineeseen ja suosioon Tarttoon vuonna 1906 valmistunut teatteri ja seuraintalo <i>Vanemuine</i>, josta tuli heti merkittävä kansallinen symboli ja suomalaisen arkkitehtuurin käyntikortti. Rakennus tuhoutui puna-armeijan tykkitulessa elokuussa 1944. Lindgren on maininnut tehneensä jo Vanemuinen suunnittelussa yhteistyötä opiskelutoverinsa, Suomen ensimmäisiin naisarkkitehteihin kuuluvan <i>Wivi Lönnin</i> kanssa. Heidän ensimmäinen virallinen yhteishankkeensa oli <i>Sakalan ylioppilaskorporaation talo </i>(1911), josta he saivat toimeksiannon <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/mimmi-rutli.html">Oskar Rütliltä</a></i>, tulevalta Suomen Tarton-konsulilta.
<br />
<br />
<i>Estonia-teatteri</i> on tunnetuin Lönnin ja Lindgrenin yhteisesti suunnittelema rakennus, mutta vähemmän tunnetuksi on jäänyt heidän työnjakonsa. Kun avajaispuheissa, elokuussa 1913 Lindgren sai kiitosta moderneista betonirakenteista ja "neiti Lönn" koristeluista, hän korjasi, että työnjako oli ollut juuri päinvastoin. Ehkei tämä ollut vain kohteliaisuutta, sillä runsaat yksityiskohdat ja ornamentiikka kuuluivat olennaisemmin Lindgrenin arkkitehtuuriin. Estonia paloi raunioiksi puna-armeijan pommittaessa Tallinnaa maaliskuussa 1944, mutta rakennettiin sodan jälkeen uudelleen, tosin miehittäjän makusuuntauksien ehdoilla.
<br />
<br />
<hr />
<h3>
Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa</h3>
<ol>
<li>Pilt/Kuva: Daniel Nyblin, 1910. aastad, <a href="https://www.kuvakokoelmat.fi/" target="_blank">Soome muuseumiameti pildikogud | Museoviraston kuvakokoelmat</a></li>
<li><a href="http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?ID=231" target="_blank">Eesti Biograafilise Leksikoni täienduskõide</a>, lk/sivu 180–181, Loodus 1940</li>
<li><a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/818031?page=8" target="_blank">Tallinnan Estonia-teatteri</a>, Helsingin Sanomat 24.12.1911</li>
<li>Eesti arhitektuur 1. Tallinn, Valgus 1993</li>
<li>Allar Viivik, <a href="https://www.ohtuleht.ee/162162/tartu-poles-1944-aasta-augustilahingutes-varemeteks" target="_blank">Tartu põles 1944. aasta augustilahingutes varemeteks</a>, Õhtuleht 4.8.2004</li>
<li>Karin Hallas-Murula, <a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp20050819.1.18" target="_blank">Eesti ja Soome arhitektuur: sarnane ja erinev</a>, Sirp 19.8.2005</li>
<li>Karin Hallas-Murula, Soome-Eesti: sajand arhitektuurisuhteid, Eesti Arhitektuurimuuseum 2005</li>
<li>Karin Hallas-Murula, <a href="http://epl.delfi.ee/news/kultuur/karin-hallas-murula-noor-eesti-100-ka-ehituskunstiga-euroopasse?id=51004707" target="_blank">Noor-Eesti 100. Ka ehituskunstiga Euroopasse</a>, Eesti Päevaleht 25.2.2005</li>
<li>Karin Hallas-Murula, <a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirp20130906.2.23.1" target="_blank">Ivar Kreuger- Estonia teatri maailmakuulus ehitaja</a>, Sirp 6.9.2013</li>
<li><a href="https://sakala.ee/tartu-konvendihoone-ehitusloost" target="_blank">Tartu konvendihoone ehitusloost</a>, Korporatsioon Sakala</li>
<li>Riitta Nikula, <a href="https://kansallisbiografia.fi/kansallisbiografia/henkilo/3430" target="_blank">Armas Lindgren</a>, Kansallisbiografia 11.10.2005</li>
</ol>
Estofiliahttp://www.blogger.com/profile/04136220323183679204noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8258637855286550617.post-32125655145657431562018-02-24T20:33:00.001+02:002020-11-25T13:07:44.619+02:00Hilma Rantanen-Pylkkänen<h3>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhPksvX2VncqssUse77mCHN342y3DGSBCZ0Fm37m-gtQSnwHwZjqYHUqpNQm-rOpe9-kX8gyJgeXgeuGEcXNgpAhTk9q11JOcHrPY2A7B7JBluIrV7ZqTYPsfUYgG_vtfM3qNBhzbBeBQ/s1600/Hilma+Rantanen.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhPksvX2VncqssUse77mCHN342y3DGSBCZ0Fm37m-gtQSnwHwZjqYHUqpNQm-rOpe9-kX8gyJgeXgeuGEcXNgpAhTk9q11JOcHrPY2A7B7JBluIrV7ZqTYPsfUYgG_vtfM3qNBhzbBeBQ/s400/Hilma+Rantanen.jpg" width="400" /></a>Estonia teatri esimene soomlasest näitleja, näitejuht ja lavalise silla ehitaja, kelle kasupoeg kirjutas kolm ooperit Aino Kallase teemadel.</h3>
Hilma Rantanen alustas näitlejakarjääri <i>Soome Teatri</i> ehk <i>Rahvusteatri </i>eelkäija laval 1894. aastal. Kuulsaks sai ta <i>Rahvateatris</i> (sm Kansan Näyttämö), mis oli harrastusnäitlejate loodud töölisteater ja üks <i>Helsingi Linnateatri</i> eelkäijatest. Selle laval esietendus 2. märtsil 1911 ka <i>Estonia teatri</i> näitleja ja lavastaja <i>Paul Pinna</i> kirjutatud, kuid Eestis revolutsioonilisuse tõttu keelatud näidend <i>„Rüüstajad”</i>, mille seadis lavale ja mille peaosa mängis Hilma Rantanen.<br />
<br />
Paul Pinna meenutas hiljem, kuidas ta tutvus toona <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/eino-leino.html"><i>Eino Leinoga</i></a>, kes tegutses ka ajalehe <i>Helsingin Sanomat</i> teatrikriitikuna. Ilmselt jõudsid mehed mõnusa äraolemise kestel mõttele, et Hilma Rantanen peab eesti keele selgeks õppima ja Estoniasse külalisnäitlejaks tulema. Arvatavasti soodustas sellisele järeldusele jõudmist luuletaja kiindumus nii Eesti kui ka näitlejatari vastu, kellele ta oli juba 21-aastaselt südamlikke riime kirjutanud. Hilma Rantanen suhtus ettepanekusse igatahes hästi ja alustas keeleõpinguid.<br />
<br />
Hilma Rantaneni esimene töö Estonias nii lavastaja kui ka näitlejana oli 25. oktoobril 1912 esietendunud Ludvig Fulda näidend „<i>Naisori”</i>, kus tema lavapartneriks oli Paul Pinna. Ta valis lavastamiseks Euroopa teoseid, muu hulgas näiteks George Bernard Shaw' kolm näidendit. Ta seadis lavale ka Teuvo Pakkala laulumängu <i>„Parvepoisid”</i>, mis jäi aastateks Estonia pearepertuaari. Viimase rolli Estonia alalise näitlejana tegi Rantanen 1916. aasta kevadel Henrik Ibseni näidendis <i>„Nukumaja”</i>. Külalisnäitlejana nähti teda veel 1922. aastal kahes näidendis.<br />
<br />
Rantanen viis ka Eesti näidendeid Soome. Tema tõlgitud Eduard Vilde <i>„Pisuhänd” </i>esietendus Rahvusteatris juba 1915. aastal. Rantaneni kasupoeg oli ooperihelilooja Tauno Pylkkänen (1918–1980), kes veetis lapsepõlves palju suvesid Saaremaal ema hea sõbranna <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/aino-kallas.html"><i>Aino Kallase</i></a> pool. Pylkkänen vaimustus tolle teemadest ja kirjutas omal ajal nende põhjal kolm ooperit: <i>„Bathseba Saaremaal”</i>, <i>„Hundimõrsja”</i> ning <i>„Mare ja ta poeg”</i>.<br />
<br />
<hr />
<h3>
Hilma Rantanen (1875–1943)</h3>
Hilma Rantanen aloitti näyttelijänuransa S<i>uomalaisen Teatterin</i> eli <i>Kansallisteatterin</i> edeltäjän lavalla vuonna 1894. Tähteyteen hän kohosi <i>Kansan Näyttämöllä</i>, joka oli harrastajapohjalta syntynyt työväenteatteri ja yksi <i>Helsingin Kaupunginteatterin</i> edeltäjistä. Sen lavalla tuli 2. maaliskuuta 1911 ensi-iltaansa myös <i>Estonia-teatterin</i> näyttelijän ja ohjaajan <i>Paul Pinnan</i> kirjoittama, mutta Virossa kumouksellisena kielletty näytelmä <i>Tasaajat (Rüüstajad)</i>, jonka ohjasi ja jossa naispääroolin näytteli Hilma Rantanen.<br />
<br />
Paul Pinna muisteli myöhemmin, kuinka hän tuolloin tutustui <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/eino-leino.html">Eino Leinoon</a></i>, joka toimi myös <i>Helsingin Sanomien</i> teatterikriitikkona. Ilmeisen rattoisan pohdinnan jälkeen miehet päätyivät siihen, että Hilma Rantasen tulee oppia viron kieli ja vierailla Estoniassa. Johtopäätöstä oletettavasti edisti runoilijan mieltymys niin Viroon kuin näyttelijättäreen, jolle hän oli riimittänyt sydämellisesti jo 21-vuotiaana. Joka tapauksessa Hilma Rantanen suhtautui ehdotukseen lämpimästi ja ryhtyi kieliopintoihin.
<br />
<br />
Hilja Rantasen ensimmäinen työ Estonian ohjaajana ja näyttelijänä oli 25. lokakuuta 1912 ensi-iltansa saanut Ludvig Fuldan näytelmä <i>Naisori (Naisorja)</i>, jossa hänen vastanäyttelijään oli Paul Pinna. Ohjattavakseen hän valitsi eurooppalaisia tuotantoja, joukossa esimerkiksi kolme George Bernard Shaw’n näytelmää. Hän sovitti myös Teuvo Pakkalan laulunäytelmän <i>Tukkijoella (Parvepoisid)</i>, joka jäi vuosiksi Estonian perusohjelmiston. Viimeiseksi roolinsa Estonian vakituisena näyttelijänä Rantanen teki Henrik Ibsenin näytelmässä <i>Nukkekoti</i> keväällä 1916. Vierailijana hänet nähtiin vielä kahdessa näytelmässä vuonna 1922.
<br />
<br />
Rantanen toi myös virolaisia näytelmiä Suomeen. Hänen kääntämänsä Eduard Vilden <i>Vihtahousu</i> sai suomalaisen ensi-iltansa Kansallisteatterissa jo vuonna 1915. Rantasen kasvattipoika oli oopperasäveltäjä <i>Tauno Pylkkänen (1918–1980)</i>, joka vietti lapsuudessaan useita kesiä Saarenmaalla äitinsä hyvän ystävän <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/aino-kallas.html">Aino Kallaksen</a></i> luona. Pylkkänen viehättyi tämän teemoista ja aikanaan kirjoitti niiden pohjalta kolme oopperaa: <i>Bathseba Saarenmaalla, Sudenmorsian</i> sekä <i>Mare ja hänen poikansa</i>.
<br />
<br />
<hr />
<h3>
Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa</h3>
<ol>
<li>Pilt/Kuva: Hedda Gabler, Estonia 1914: Erna Villmer (Elvsted), Hilma Rantanen (Hedda) ja Alfred Sällik (Eilert)</li>
<li>U.T. Halminen, <a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/aikakausi/binding/877789?page=12" target="_blank">Hilma Rantanen – 25 vuotta taiteilijana</a>, Suomen Kuvalehti 20.3.1920</li>
<li>Helmi Krohn, Kulissien takaa: 20 suomalaisen näyttelijän lapsuus- ja nuoruusmuistoja, Otava 1924</li>
<li><a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/aikakausi/binding/908446?page=9" target="_blank">Hilma Rantanen-Pylkkänen lausuu virolaisia runoja</a>, Yleisradio 19.2.1928</li>
<li>Paul Pinna, Soome näitlejad Eesti laval, <a href="http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:110801" target="_blank">Teater 5/1937</a>, Eesti ja Soome teatri sõprusnumber</li>
<li>Kustaa Vilkuna, Oma nimi ja lapsen nimi, "Virve-nimen kotiutti Hilma Rantanen-Pylkkänen", Otava 1959</li>
<li>Liina Reiman, Lava võlus, Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund 1960</li>
<li>Maimu Berg, <a href="http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/skandaalse-minevikuga-l-bimurre/" target="_blank">Skandaalse minevikuga läbimurre</a>, Sirp 10.9.2004</li>
<li>Mikko-Olavi Seppälä, <a href="http://www.hiidenkivi-lehti.fi/Digipaper/News.aspx?id=3694" target="_blank">Rakkauden orjuus</a>, Hiidenkivi 6/2012</li>
<li>Merja Aho, <a href="https://www.tuglas.fi/koulukkaita-ja-kaalinpaita" target="_blank">Koulukkaita ja kaalinpaitä</a>, Elo 1/2012</li>
<li>Kristi Veski, <a href="http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/42449/BA_2014_Kristi%20Veski.pdf" target="_blank">Eesti teatrikontaktid Soomega aastatel 1906–1939</a>, Tartu Ülikool 2014</li>
<li>Sanna-Kaisa Ruoppa, <a href="https://helda.helsinki.fi/bitstream/handle/10138/159784/kansannay.pdf?sequence=2" target="_blank">Kansan Näyttämöltä Estonia-teatteriin</a>, Hilma Rantasen näyttelijäkuva yhtenä suomalaisen ja virolaisen teatteritradition ilmentäjänä, Helsingin yliopisto 2015</li>
<li><a href="http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/rantanen_hilma1" target="_blank">Hilma Rantanen,</a> Eesti teatri biograafiline leksikon, Eesti Teatriliit 2000</li>
<li><a href="https://estofennia.eu/hietaniemi.pdf" target="_blank">Eesti ja Soome lugu Helsingi Hietaniemis</a>, Hietaniemen Viro-opas, Pekka Linnainen 2010–</li>
<li><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Hietaniemi_kalmistu" target="_blank">Hietaniemi kalmistu</a>, Helsingi, Wikipedia (eesti)</li>
<li><a href="https://fi.wikipedia.org/wiki/Virve_(nimi)" target="_blank">Virve (nimi)</a>, Wikipedia (soome)</li>
</ol>
<h3>
Tõlked soome keelde | Suomennokset</h3>
<ol>
<li>Eduard Vilde, Vihtahousu (Pisuhänd), kolminäytöksinen huvinäytelmä, Kirja 1915</li>
<li>Oskar Luts, Kaalinpää – Kalevin kotiinpaluu (Kapsapea – Kalevi kojutulek), kaksi yksinäytöksistä näytelmäkappaletta tai yksi kaksinäytöksinen, Gummeruksen näytelmiä nro 44, Gummerus 1935</li>
</ol>
Estofiliahttp://www.blogger.com/profile/04136220323183679204noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8258637855286550617.post-12522784518308195952018-02-24T20:30:00.000+02:002018-08-26T12:33:50.252+03:00Rafael Haarla<h3>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgoXYR3_iVkg8851cmG-XCGdJHZ7U-67B3z2jS0P_2PSobOX_vYvzMWsGN5Gp4svZ59EmUoGXl5N3t4mr5BAiH7sbW3VHAjc6puANO8grxDMQLABctcTIbeyPRf9jQk6QTCZDKf-UM2Jw/s1600/Raf-Haarla.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgoXYR3_iVkg8851cmG-XCGdJHZ7U-67B3z2jS0P_2PSobOX_vYvzMWsGN5Gp4svZ59EmUoGXl5N3t4mr5BAiH7sbW3VHAjc6puANO8grxDMQLABctcTIbeyPRf9jQk6QTCZDKf-UM2Jw/s400/Raf-Haarla.jpg" width="400" /></a>
Suurettevõtja Tampere linnast, kes esimeste hulgas usaldas eestlaste oskusi ja asutas Tallinnasse paberitoodete tehase.</h3>
Rafael Haarla oli esimesi Soome suurettevõtjaid, kes asutas Eestisse tööstusettevõtte. Tallinna Tina tänava paberitoodete tehas alustas tööd 1927. aastal. Eestit oli Haarla külastanud juba paarkümmend aastat varem ja näinud ka ärivõimalusi, sest otsis 1907. aasta Postimehes keelteoskusega noort meest kontoritööle Tamperesse. Haarla valis välja Viljandi mõisa raamatupidaja 16-aastase poja <i>Georg Heinrichseni,</i> kes teenis Haarla ettevõtetes kokku 53 aastat. Tamperet 1913. aastal külastanud Postimehe ajakirjanik leidis linnast vaid kaks eestlast, kellest üks töötas politseis ja teine Haarla teenistuses.<br />
<br />
Haarla ümbrikke, vihikuid ja muid paberitooteid toodi Eestisse rohkesti juba enne Tallinna tehase avamist. Kohalikuks direktoriks ja äripartneriks oli Rõuges sündinud <i>Harald Thalberg</i>, kes oli juba enne esimest maailmasõda esindanud Haarla tooteid Moskvas. Ettevõtte ümbrikud, koolivihikud ja kirjatarbed muutusid peatselt igapäevase elu loomulikuks osaks, mida oli üsna võimatu vältida. Kahtlemata andis edule hoogu Eesti olude mõistmine nii kohapeal Tallinnas kui ka peakontoris Tamperes.<br />
<br />
Inimesena jäi Rafael Haarla enda nime kandnud toodete varju, kuigi teda teati kui Eesti Kaitseliidu toetajat. Paremini oli tuntud tema kirjanikust vend <i>Lauri Haarla,</i> kelle komöödia <i>„Hanuumani tütar”</i> etendus Estonia teatris 1925. aastal. Ta on tuntud ka <i>Marie Underi</i> ühe varasema aastal 1922 soome keelde tõlgitud luuletuse <i>„Õhtu”</i> kaudu.<br />
<br />
<hr />
<h3>
Rafael Haarla (1876–1938)</h3>
Rafael Haarla oli ensimmäisiä suomalaisia suuryrittäjiä, joka perusti teollisuutta Viroon. Tallinnan Tina-kadun paperituotetehdas käynnistyi vuonna 1927. Maassa hän oli käynyt jo parikymmentä vuotta aiemmin ja nähnyt kaupallisia mahdollisuuksia, koska haki tammikuussa 1907 Postimees-lehdessä kielitaitoista nuorta miestä konttoristiksi Tampereelle. Haarla valitsi Viljandin kartanon kirjanpitäjän 16-vuotiaan pojan <i>Georg Heinrichsenin</i>, joka palveli Haarla-yhtymää 53 vuotta. Tampereella vuonna 1913 vieraillut Postimees-lehden toimittaja löysi kaupungista vain kaksi virolaista, joista toinen oli poliisin, toinen Haarlan palveluksessa.<br />
<br />
Haarlan kirjekuoria, vihkoja ja muita paperituotteita tuotiin runsaasti Viroon jo ennen tehtaan avaamista. Paikallisjohtajana ja liikekumppanina oli Rõugessa syntynyt <i>Harald Thalberg</i>, joka oli jo ennen ensimmäistä maailmansotaa edustanut Haarlan tuotteita Moskovassa. Yhtiön kuoret, kouluvihkot ja kirjoitustarpeet liittyivät kohta arkeen niin tiivisti, että niiltä tuskin saattoi edes välttyä. Epäilemättä menestystä siivitti virolaisuuden ymmärrys niin paikan päällä Tallinnassa kuin pääkonttorissa Tampereella.
<br />
<br />
Henkilönä Rafael Haarla jäi nimeään kantaneiden tuotteiden varjoon, vaikkakin hänet tiedettiin suojeluskuntajärjestön (Kaitseliit) tukijaksi. Paremmin tunnettiin kirjailijaveli <i>Lauri Haarla</i>, jonka apinakomedia <i>Hanuumanin tytär</i> tuli ensi-iltaan Estonia-teatterissa vuonna 1925. Hänet tunnetaan myös <i>Marie Underin</i> varhaisimmasta runosuomennoksesta <i>Ilta (Õhtu)</i> vuodelta 1922.<br />
<br />
<hr />
<h3>
Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa</h3>
<ol>
<li>Pilt/Kuva: 1920. aastate lõpp, <a href="https://www.kuvakokoelmat.fi/" target="_blank">Soome muuseumiameti pildikogud | Museoviraston kuvakokoelmat</a></li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19070112.2.18.4" target="_blank">Noormees leiab kontoristi koha Tamperes</a>, Postimees 12.1.1907</li>
<li>En., <a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19130806.2.23" target="_blank">Kiri Tamperest</a> (linnas ainult kaks eestlast), Postimees 6.8.1913</li>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh6gOGoE8fvrc1hgWXXfEeCWC90vlyOZ80SVjJ-6k0Zzq1SuXPMaUz19Y5GuUkOX8EO0M0LiWvjdhe9_-d38JyQ6EfNRItJyaBP3gsrD-cV_MXHb4f5iw9_2RT-aW1Z9ZqUeQ573X-VCA/s1600/RafHaarla-Tallinn.jpg" imageanchor="1" style="clear: right; float: right; margin-bottom: 1em; margin-left: 1em;"><img border="0" data-original-height="700" data-original-width="506" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh6gOGoE8fvrc1hgWXXfEeCWC90vlyOZ80SVjJ-6k0Zzq1SuXPMaUz19Y5GuUkOX8EO0M0LiWvjdhe9_-d38JyQ6EfNRItJyaBP3gsrD-cV_MXHb4f5iw9_2RT-aW1Z9ZqUeQ573X-VCA/s320/RafHaarla-Tallinn.jpg" width="231" /></a>
<li>Marie Under, <a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/aikakausi/binding/500821?page=10" target="_blank">Ilta</a>, tõlkinud Lauri Haarla, Ultra 14.9.1922</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=wabamaa19251010.1.6" target="_blank">Lauri Haarla ahvikomöödia esietendus</a>, Waba Maa 10.10.1925</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19271212.2.14.1" target="_blank">Kirjaümbriku- ja paberi ümbertöötamise tehas Raf. Haarla</a>, kuulutus, Postimees 12.12.1927</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19281209.2.49" target="_blank">Pilk majandusellu teiselpool Soome lahte</a>, Postimees 9.12.1928</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19300513.2.22" target="_blank">Rafael Haarla Eestis</a>, Päewaleht 13.5.1930</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19351230.2.16&srpos=5" target="_blank">O.-ü. Raf. Haarla tehase jõulupuu töölistele</a>, Päewaleht 30.12.1935</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19361027.2.25" target="_blank">O/ü. R. Haarla ja tema direktori juubelid</a>, Postimees 27.10.1936</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19380602.2.31" target="_blank">Rafael Haarla †</a>, Päewaleht 2.6.1938</li>
<li>Andrus Roser-Roolaht, <a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=uuseesti19381127.2.86" target="_blank">Lauri Haarla külalislahkes kodus</a>, Uus Eesti 27.11.1938</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=valiseesti19461027.1.9" target="_blank">Harald Thalberg in memoriam</a>, Välis-Eesti 27.10.1946</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=valiseesti19570901.1.6" target="_blank">Vana eesti asundus Soomes</a>, Välis-Eesti 1.9.1957</li>
<li><a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=stockholmstid19570312.1.1" target="_blank">Eestlase haruldane teenistusjuubel Soomes</a>, Stockholms-Tidningen Eestlastele, 12.3.1957</li>
<li><a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=teatajapoliit19610415.1.5" target="_blank">Georg Heinrichsen †</a>, Teataja 15.4.1961</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestlane19710629.1.7" target="_blank">Uurimus Underi luule soomendamisest</a>, Vaba Eestlane 29.6.1971</li>
<li>Kalevi Kalemaa, <a href="http://www.mediapinta.fi/isbn/978-952-235-466-2" target="_blank">Veljekset kuin ilvekset – Kertomus Lauri ja Rafael Haarlasta</a>, Mediapinta 2012</li>
<li>Mikko Uola, <a href="https://kansallisbiografia.fi/kansallisbiografia/henkilo/4283" target="_blank">Rafael Haarla</a>, Kansallisbiografia 8.6.2004</li>
</ol>
Estofiliahttp://www.blogger.com/profile/04136220323183679204noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8258637855286550617.post-88178432243300940022018-02-24T20:26:00.003+02:002020-07-17T10:42:15.209+03:00Mimmi Rütli<h3>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh1zlzxfrH_i-db5_nlAv7_nlDIflQgfof1smtBE8WQ6X7icOqhVjjBMVtzkHM6Kh-mjDLKuikQ0hFXEjXBUwEppJp47uWFR6p0IUkx95-uajKRl43ZYnrM3ZcwoJNuTz-OhiHbm3Fovw/s1600/Rutli-perekond.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh1zlzxfrH_i-db5_nlAv7_nlDIflQgfof1smtBE8WQ6X7icOqhVjjBMVtzkHM6Kh-mjDLKuikQ0hFXEjXBUwEppJp47uWFR6p0IUkx95-uajKRl43ZYnrM3ZcwoJNuTz-OhiHbm3Fovw/s400/Rutli-perekond.jpg" width="400" /></a>Talutütar Lempäälä st, kes abiellus tartlasest ärimehe Oskar Rütliga ja lõi oma kodust soome-eesti kultuurihälli.</h3>
Mimmi Rütli oli pärit Lempääläst ja ta oli Tappura talu tütar. Kirikuraamatus märgiti ta eesnimeks <i>Wilhelmina,</i> Eesti dokumentides esineb nimi ka kujul <i>Vilhelmine,</i> kuid peaaegu ametlikult tunti teda hoopis Mimmina.<br />
<br />
Tappuratel oli rohkesti lapsi, kuid neile kõigile suudeti võimaldada ülikooliharidus. Neid tunti hiljem perekonnanime Auer all. Pere järeltulijatest juhtis <i>Ilmari Auer</i> Eesti vabadussõja ajal Eesti abistamise peatoimkonna propagandatoimkonda. Temast sai ka rahvasaadik ja põllumajandusminister. Tuntud Patagoonia ja Tulemaa uurija ning nn Estofennia idee eestkõneleja <i>Väinö Auer</i> oli Mimmi Rütli vennapoeg.<br />
<br />
Wilhelmina Auer abiellus 1906. aastal jõuka Tartu juristi <i>Oskar Rütliga</i>, kes oli tegus hõimusuhete arendaja. Oskar nimetati aastal 1929 Soome esimeseks Tartu aukonsuliks. Rütlite soome–eesti kodust sai Tartus elava ja linna külastava soome haritlaskonna peatuskoht, kus pere seltsis veedeti igal nädalal sisutihedaid õhtuid, tõsi küll täiskarskuse alusel. Luksuslikuks nimetatud majas elasid täiskostil poissmehest professorid <i>Kalle Väisälä</i> ja <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/am-tallgren.html"><i>A. M. Tallgren</i></a>, keda võis ilmselt sinna meelitada ka Tartu esimeste hulka kuulunud kodusaun.<br />
<br />
1933. aasta sügise veetis Rütlite juures ka luuletaja <i>Saima Harmaja</i>, kes õppis Tartu ülikoolis erinevaid keeli ja kirjandust. Ta sai osa pere seltsielust ning Rütlid kohtlesid teda ka muus osas rohkem kui pereliiget, mitte üürnikku.<br />
<br />
<hr />
<h3>
Wilhelmina (Vilhelmine, Mimmi) Rütli (1876–1957)</h3>
Mimmi Rütli oli kotoisin Lempäälästä, Tappuran talon tytär. Kirkonkirjaan hänen etunimekseen merkittiin <i>Wilhelmina</i>, virolaisissa asiakirjoissa esiintyy myös <i>Vilhelmine</i>, mutta hänet tunnettiin lähes virallisesti Mimminä. Tappurat saivat runsaasti lapsia, mutta kaikki koulutettiin ylioppilaiksi. Heidät tunnettiin sittemmin sukunimellä Auer, joista <i>Ilmari Auer</i> johti Viron vapaussodan aikana Viron avustamisen päätoimikunnan propagandatoimikuntaa. Hänestä tuli myös kansanedustaja ja maatalousministeri. Tunnettu Patagonian ja Tulimaan tutkija sekä nk. Estofennia-aatteen puolestapuhuja <i>Väinö Auer</i> oli Mimmi Rütlin veljenpoika.<br />
<br />
Wilhelmina Auer avioitui vuonna 1906 varakkaan tarttolaisen juristin ja liikemiehen <i>Oskar Rütlin</i> kanssa, joka aktivoitui nyt heimosuhteiden kehittäjänä ja nimitettiin vuonna 1929 Suomen ensimmäiseksi Tarton kunniakonsuliksi. Rütlien suomalais-virolaisesta kodista muodostui Tartossa asuvan ja vierailevan suomalaisen sivistyneistön solmukohta, jossa vietettiin viikoittain ohjelmallisia iltoja – tosin täysraittiin perheen ehdoilla. Pysyvämmin ylelliseksi mainitussa talossa asuivat täysihoitolaisina poikamiesprofessorit <i>Kalle Väisälä</i> ja <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/am-tallgren.html">A. M. Tallgren</a></i>, joita ehkä ilahdutti myös Tarton ensimmäisiin kuulunut kotisauna.
<br />
<br />
Syksyn 1933 vietti Rütlien luona myös runoilijatar <i>Saima Harmaja</i>, joka opiskeli Tarton yliopistossa kieliä ja kirjallisuutta. Hän sai osallistua perheen seuraelämään ja muutoinkin Rütlit kohtelivat häntä enemmän perheenjäsenenä kuin vuokralaisena.<br />
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgtGYVcet1Xxcd5A3Q0e-EiWIGNv7IFnnyW_5qpQdifEXvIxnH5oimUlDnpWJA7ecKIMW1v_JKcHoqOT7Ec74HFruLVewAOz3HN74y0CouxHmGm7X9Z1TEROH6TmnIQ3nDuq8BXGQhHLA/s1600/Rytlide-juures.jpg" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="692" data-original-width="1000" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgtGYVcet1Xxcd5A3Q0e-EiWIGNv7IFnnyW_5qpQdifEXvIxnH5oimUlDnpWJA7ecKIMW1v_JKcHoqOT7Ec74HFruLVewAOz3HN74y0CouxHmGm7X9Z1TEROH6TmnIQ3nDuq8BXGQhHLA/s1600/Rytlide-juures.jpg" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;"><i><span style="font-size: small;">August Annist, Mimmi Rütli, Viljo Tarkiainen, Lauri Kettunen, Oskar Rütli ja Paul Ariste 28.1.1938.</span></i><br />
<i><span style="font-size: small;">Pilt/Kuva: <a href="http://www.kirmus.ee/est/teenused/eesti-kultuurilooline-arhiiv" target="_blank">Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Kultuurilooline Arhiiv (EKLA)</a></span></i></td></tr>
</tbody></table>
<hr />
<h3>
Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa</h3>
<ol>
<li>Maal/Maalaus: Nikolai Triik, Rütli perekond | Rütlin perhe, 1933, <a href="https://www.muis.ee/museaalview/260160" target="_blank">Tartu Kunstimuuseum</a></li>
<li><a href="http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?ID=211" target="_blank">Eesti avalikud tegelased</a>, lk/sivu 287, Eesti Kirjanduse Selts 1932</li>
<li><a href="http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?ID=231" target="_blank">Eesti Biograafilise Leksikoni täienduskõide</a>, lk/sivu 285–286, Loodus 1940</li>
<li><a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19210202.2.2" target="_blank">Õnnesoovid Eesti de jure tunnistamise puhul</a>, Päewaleht 2.2.1921</li><li>Saima Harmaja, Kootut runot ja kehitys runoilijaksi, WSOY 1938</li>
<li><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/lauri-kettunen.html">Lauri Kettunen</a>, Tieteen matkamiehen uusia elämyksiä, murrosvuodet 1918–1924, WSOY 1948</li>
<li>Helmi Mäelo, <a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=stockholmstid19560815.1.2" target="_blank">Mimmi Rütli 80 a.</a>, Stockholms-Tidningen Eestlastele, 15.8.1956</li>
<li>Oskar Rütli mälestusi: ühe Eesti sugupõlve tööst ja võitlusist (1871-1949), Korp! Sakala USA Koondis 1964</li>
<li>Fakt, <a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=estdagbladet19650723.1.1" target="_blank">Saatusetunni ootel. Oskar Rütli mälestusraamat</a>, Eesti Päevaleht 23.7.1965</li>
<li>Eeva Niinivaara, Yhä paistaa sama aurinko, Otava 1988</li>
<li>Taivo Kirm, <a href="http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/oskar-rutli-140-aastat-sunnist?id=63669172" target="_blank">Oskar Rütli - 140 aastat sünnist</a>, Maaleht 24.12.2011</li>
<li>Hannu Remes, <a href="https://www.tuglas.fi/runotytt%C3%B6-tartossa-%E2%80%93-saima-harmajan-syntym%C3%A4st%C3%A4-sata-vuotta" target="_blank">Runotyttö Tartossa – Saima Harmajan syntymästä sata vuotta</a>, Elo 3/2013</li>
<li>Ritva Mäkelä, <a href="https://lvs.fi/2014/05/27/nykyaikaisen-ymparistonsuojelun-pioneerin-juuret-nurmenkulmalla/" target="_blank">Auerin–Tappuran sukujuuret,</a> Lempäälän–Vesilahden Sanomat 27.5.2014</li><li>Pekka Linnainen, <a href="https://estofennia.eu/neuvottelijoiden-tartto-1920/" target="_blank">Seitsemän rauhanveljestä vapaalla Tartossa 1920</a>, Estofennia 6.7.2020</li>
<li><a href="https://sakala.ee/sakala-soome-silla-rajajana" target="_blank">Sakala Soome silla rajajana</a>, Korporatsioon Sakala</li>
<li><a href="https://sakala.ee/tartu-konvendihoone-ehitusloost" target="_blank">Tartu konvendihoone ehitusloost</a>, Korporatsioon Sakala</li>
<li><a href="https://www.geni.com/people/Vilhelmine-R%C3%BC%C3%BCtli/6000000045708697956" target="_blank">Vilhelmine Rütli</a>, Geni.com</li>
<li><a href="https://estofennia.eu/hietaniemi.pdf" target="_blank">Eesti ja Soome lugu Helsingi Hietaniemis</a>, Hietaniemen Viro-opas, Pekka Linnainen 2010–</li>
<li><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Hietaniemi_kalmistu" target="_blank">Hietaniemi kalmistu</a>, Helsingi, Wikipedia (eesti)</li>
</ol>
Estofiliahttp://www.blogger.com/profile/04136220323183679204noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8258637855286550617.post-85869479107745213022018-02-24T20:22:00.001+02:002020-07-17T10:42:34.950+03:00Aino Kallas<h3>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhYsgPeg9gmVU4Ju0c_9oMOlFKfyUd2eChOYwvz5S14VgIcoTA2i26jgIHOZ362hPjbpskB83Gn1pXXoijxlmI-tCVlWdyP1aB7GDFaFSsATeh1Fy6ORFqRaPhLtp0et330e6bPYN6Shw/s1600/Aino-Kallas.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhYsgPeg9gmVU4Ju0c_9oMOlFKfyUd2eChOYwvz5S14VgIcoTA2i26jgIHOZ362hPjbpskB83Gn1pXXoijxlmI-tCVlWdyP1aB7GDFaFSsATeh1Fy6ORFqRaPhLtp0et330e6bPYN6Shw/s400/Aino-Kallas.jpg" width="400" /></a>
Kahe hõimurahva ühine kirjanik, kes sündis Soomes, kuid avastas enda loomisvõime Eesti saarestikus.</h3>
Aino Kallas oli kahe maa kirjanik – ja mõlemas üks kõige rahvusvahelisem. Ta oli saksa juurtega soomemeelse mehe <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/julius-krohn.html"><i>Julius Krohni</i> </a>tütar, kes sattus 1899. aasta augustis Hamina kaguservas asuvasse Vilniemi randa, kui ta venna <i>Kaarle Krohni </i>juhendamisel doktoritööd kirjutav <i>Oskar Kallas</i> aitas paati randa vedada. Tegemist oli armastusega esimesest silmapilgust ja kihlus kuulutati kiiresti välja. Juba aasta pärast peeti pulmad samas Helsingi restoranis <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/antti-almberg-jalava.html"><i>Alppila</i></a>, kus <i>Lydia Koidula</i> kord oma kõige õnnelikumaid hetki veetis. Kui kirjanike endi sõnu meenutada, siis oli Soome peigmehele „saatuse maa”, nagu seda oli Eesti Ainole.<br />
<br />
Pulmareis Oskar Kallase vanematekoju Saaremaale oli pruudile ühtlasi esimene reis Eestisse, kuhu abielupaar kolis alles 1903. aasta suvel. Kallas kohtus siis Kaarmal abikaasa vana onuga, kelle jutud avasid tema silmad Eesti ajaloole ja ühiskondlikele varjukülgedele. Neist juttudest saidki inspiratsiooni esimesed olulised teosed. Teise valgustaja ja hingekodu leidis naine kirjanike rühmitusest <i>Noor-Eesti</i>, mille vaat et kõigil juhtfiguuridel olid Soomega tihedad suhted.<br />
<br />
Oskar Kallas määrati 1918. aasta detsembris Eesti esimeseks asjuriks Helsingis ja hiljem saadikuks, mis tähendas ka Aino Kallasele silmatorkavat positsiooni oma sünnimaal. 1922. aastal asus Oskar Kallas tööle saadikuna Londonis, kus veedetud 12 aastat olid Aino Kallase jaoks rahvusvahelise aktiivsuse, avalikkuse ees olemise ja vabaduse aeg. Kirjanikuna oli see uus viljakas aeg, mil valmisid muu hulgas <i>„Barbara von Tisenhusen”</i>, <i>„Reigi õpetaja”</i>, <i>„Hundimõrsja”</i> ja <i>„Püha jõe kättemaks”</i>. Eriti head ainest ja rahulikku keskkonda pakkus 1924. aastal Hiiumaa lõunaosas Kassaris soetatud suvekodu.<br />
<br />
Eesti okupatsioon ja sõja-aastad tähendasid Aino Kallase jaoks kahe lapse surma, kahe kodumaa kaotust ja põgenemist Rootsi, kus ta abikaasa Oskar Kallas suri juba 1946. aasta jaanuaris. Soome naasis Aino Kallas püsivalt alles 1953. aastal pärast seda, kui sai sünnimaa kodakondsuse. Abikaasad puhkavad Julius Krohni perekonnahauas Helsingi Hietaniemi kalmistul.<br />
<br />
<hr />
<h3>
Aino Kallas (1878–1956)</h3>
Aino Kallas oli kahden maan kirjailija – ja kansainvälisimpiä kummassakin. Hän oli saksalaisilta juurilta suomalaisuusmieheksi ryhtyneen <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/julius-krohn.html">Julius Krohnin</a></i> tytär, joka sattui elokuussa 1899 Haminan kaakkoiskyljellä sijaisevaan Vilniemen rantaan, kun hänen veljensä <i>Kaarle Krohnin</i> ohjauksessa väitöskirjaa valmisteleva <i>Oskar Kallas</i> auttoi venettä rantaan. Se oli rakkautta ensi silmäyksellä ja johti pikakihlaukseen. Häitäkin juhlittiin jo vuoden kuluttua Helsingissä samassa ravintola <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/antti-almberg-jalava.html">Alppilassa</a></i>, jossa <i>Lydia Koidula</i> kerran vietti onnellisimpia hetkiään. Suomi oli sulhaselle Kohtalon maa, kuten Viro oli sitä oleva Ainolle, kirjailijan sanoja mukaillen.<br />
<br />
Häämatka Oskar Kallaksen vanhempien luo Saarenmaalle oli morsiamelle myös ensimmäinen matka Viroon, jonne pariskunta muutti vasta kesällä 1903. Tuolloin Kallas tapasi Kaarmassa miehensä vanhan enon, jonka tarinat avasivat hänen silmänsä Viron historialle ja yhteiskunnallisille epäkohdille. Näiden innoittamana syntyivät ensimmäiset merkittävät teokset. Toisen herättäjän ja henkisen kodin hän löysi <i>Noor-Eesti</i>-kirjailijaryhmästä, jonka lähes kaikilla kärkihahmoilla oli tiiviit suhteet Suomeen.<br />
<br />
Oskar Kallas nimitettiin joulukuussa 1918 Viron ensimmäiseksi asianhoitajaksi Helsinkiin ja sittemmin lähettilääksi, mikä merkitsi myös Aino Kallakselle näkyvää asemaa syntymämaassaan. Vuonna 1922 Oskar Kallas siirtyi lähettilääksi Lontooseen, jossa vietetyt kaksitoista vuotta olivat Aino Kallakselle kansainvälisen aktiivisuuden, julkisuuden ja vapauden aikaa. Kirjailijana se oli myös uusi mestarivaihe, jonka aikana syntyivät mm. <i>Barbara von Tisenhusen, Reigin pappi, Sudenmorsian</i> ja <i>Pyhän Joen kosto</i>. Erityisen aiheisiin virittävän ja rauhoittavan ympäristön tarjosi Hiidenmaan eteläpuolelta Kassarista vuonna 1924 hankittu kesäpaikka.<br />
<br />
Viron miehitys ja sotavuodet merkitsivät Aino Kallakselle kahden lapsen kuolemaa, kahden kotimaan menetystä ja pakoa Ruotsiin, jossa elämäntoveri Oskar Kallas kuoli jo tammikuussa 1946. Suomeen Aino Kallas saattoi palata pysyvästi vasta vuonna 1953 saatuaan synnyinmaansa kansalaisuuden. Puolisot lepäävät Julius Krohnin perhehaudassa Helsingin Hietaniemessä.
<br />
<br />
<hr />
<h3>
Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa</h3>
<ol>
<li>Pilt/Kuva: C. Schultz 1914, <a href="https://www.kuvakokoelmat.fi/" target="_blank">Soome muuseumiameti pildikogud | Museoviraston kuvakokoelmat</a></li>
<li><a href="http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?ID=105" target="_blank">Eesti Biograafiline Leksikon</a>, lk/sivu 190–192, Loodus 1926–1929</li>
<li><a href="http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?ID=231" target="_blank">Eesti Biograafilise Leksikoni täienduskõide</a>, lk/sivu 115–116, Loodus 1940</li>
<li>Aino Kallas, <a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/aikakausi/binding/1374057?page=82" target="_blank">Luomisen työ</a>, Tulenkantajat nro 4, 1927</li>
<li>Elsa Enäjärvi, <a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/aikakausi/binding/501307?page=13" target="_blank">Aino Kallas: Sudenmorsian</a>, Tähystäjä 21.12.1928</li>
<li>Aino Kallas, Mu saatuse maa, Orto 1947</li>
<li>Aino Kallas, Päiväkirja vuosilta 1897–1906, Otava 1952</li>
<li><a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=stockholmstid19571006.1.1" target="_blank">Helsingi kalmistud</a>, Stockholms-Tidningen Eestlastele 6.10.1957</li>
<li>Aino Kallas, Elämäntoveri, Otava 1959</li>
<li>Tuuli Reijonen, <a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestlane19740129.1.6" target="_blank">Aino Kallas, Eesti–Soome hõimusild</a>, Vaba Eestlane 29.1.1974</li>
<li>Aino Kallas, Valitud proosat Fridebert Tuglase tõlkes, Eesti Raamat 1984</li>
<li>Kai Laitinen, Aino Kallas, tõlkinud Sirje Kiin, Sinisukk 1997</li>
<li>Sirje Olesk, <a href="https://www.tuglas.fi/aino_kallas_%E2%80%93_viron_saarten_kirjailija" target="_blank">Aino Kallas – Viron saarten kirjailija</a>, Elo 5/2011</li>
<li><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/seppo-zetterberg.html">Seppo Zetterberg</a>, Kulttuuria ja kumouspuuhia, SKS 2013</li>
<li><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/otso-kantokorpi.html">Otso Kantokorpi</a>, <a href="https://www.saartehaal.ee/2014/09/18/uhe-kostri-haual/" target="_blank">Ühe köstri haual</a>, Saarte Hääl 18.9.2014</li>
<li>Silja Vuorikuru, <a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKkeeljakirjandus201708.2.9" target="_blank">Lõpuni elamata elu. Aino Kallase biograafia</a>, Keel ja Kirjandus 8-9/2017</li>
<li>Silja Vuorikuru: Aino Kallas – Maailman sydämessä. SKS 2017</li>
<li>Pirkko-Liisa Rauhala, <a href="https://www.kuorsalo.fi/kaarle-kohn-oskar-kallas-aino-krahn" target="_blank">Kaarle Krohn, Oskar Kallas ja Aino Krohn Kuorsalossa</a>, Kuorsalo-seura 2017</li>
<li><a href="http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=290&table=Persons" target="_blank">Aino Kallas (1878-1956)</a>, Kreutzwaldi sajand, Eesti Kirjandusmuuseum</li>
<li><a href="https://hkm.finna.fi/Search/Results?lookfor=Ravintola+Alppila&type=AllFields&limit=50&sort=" target="_blank">Restoran Alppila (Alphyddan)</a>, pildikogu, Helsingi linnamuuseum</li>
<li>Kai Laitinen, <a href="https://kansallisbiografia.fi/kansallisbiografia/henkilo/2824" target="_blank">Aino Kallas</a>, Kansallisbiografia 18.6.1999</li>
<li><a href="https://estofennia.eu/hietaniemi.pdf" target="_blank">Eesti ja Soome lugu Helsingi Hietaniemis</a>, Hietaniemen Viro-opas, Pekka Linnainen 2010–</li>
<li><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Hietaniemi_kalmistu" target="_blank">Hietaniemi kalmistu</a>, Helsingi, Wikipedia (eesti)</li>
</ol>
Estofiliahttp://www.blogger.com/profile/04136220323183679204noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8258637855286550617.post-2490944241016449602018-02-24T20:15:00.001+02:002020-07-17T10:42:51.847+03:00Eino Leino<h3>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjMHdhhPFD_W57ApeERnIaHNbyAAyICdR1X1lR1X0mEXLWcaiIdQ2KowW6sGIEANFilLhkC_UoEsDiR6Tcqh_kj8QmCmDxjLV0SNfeI5cpSIF03lyEJnJRsB4sKicir9IL1yL0kM7RMZQ/s1600/Eino-Leino.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjMHdhhPFD_W57ApeERnIaHNbyAAyICdR1X1lR1X0mEXLWcaiIdQ2KowW6sGIEANFilLhkC_UoEsDiR6Tcqh_kj8QmCmDxjLV0SNfeI5cpSIF03lyEJnJRsB4sKicir9IL1yL0kM7RMZQ/s400/Eino-Leino.jpg" width="400" /></a>
Eestlaste südamlikust vastuvõtust liigutatud luuletaja, kes ei tahtnud enam Eestist lahkuda ja taotles siis riigivanem Pätsilt kodakondsust.</h3>
Eino Leino puutus esimest korda Eestiga kokku oma venna <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/oaf-lonnbohm.html"><i>O. A. F. Lönnbohm</i>i</a> kaudu, kes jutustas talle seal kogutud rahvamuinasjutte ja muistendeid. Kooliaastatel venna juures Hämeenlinnas elades tekkis tal huvi viimase eestikeelse raamatukogu vastu. Ta uuris <i>Lydia Koidula</i> ja <i>Anna Haava</i> luulet ning õppis ise <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/julius-krohn.html"><i>Julius Krohni</i></a> keeleõpiku abil keelt. Tuttavaks sai talle ka venna tellitud ajaleht <i>Postimees.</i><br />
<br />
Eduka luuletajana suurendasid tema indu veelgi sõprussuhted Eesti kirjanduselu vaimse eliidiga <i>Noor-Eestis</i> ja armumine <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/aino-kallas.html">Aino Kallasesse.</a> Kui Vene keisririik kokku kukkus, tervitas Leino hõimuvendi luuletusega <i>„Vaba Eesti”</i> („Vapaa Viro”). Väidetavalt püüdis ta isegi pääseda soomlastest vabatahtlike väkke, et saaks Eesti vabaduse eest langeda.<br />
<br />
Isiklikult tegi Leino Eestiga <i>Aino Thauvón-Suitsu</i> juhendamisel tutvust 1921. aasta kevadel. Reis oli triumfikäik nii Tallinnas kui ka Tartus, kus ta esines ülikooli aulas samamoodi, nagu omal ajal presidendid <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/lauri-kristian-relander.html">Relander</a> </i>ja <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/urho-kekkonen.html"><i>Kekkonen</i></a>. Eriliselt oluliseks pidas ta kohtumist <i>Jaan Tõnissoniga</i>, kellega ta arutles ajalehe Postimees veergudel hõimukeelte õppekavasse lisamise üle. Eestlaste vastuvõtust pilvedes hõljuv Leino palus viimaks, et president <i>Ståhlberg</i> vabastaks ta Soome alama seisusest ja riigivanem <i>Päts</i> annaks selle asemel Eesti kodakondsuse. <span style="background-color: white;">Taotlused unustati heade soovide saatel. </span><br />
<br />
<hr />
<h3>
Eino Leino (1878–1926)</h3>
Eino Leino sai ensi kosketuksen Virosta veljeltään <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/oaf-lonnbohm.html">O.A.F. Lönnbohmilta</a></i>, joka kertoi hänelle siellä keräämiään kansansatuja ja tarinoita. Kouluvuosinaan veljensä luona Hämeenlinnassa hän kiinnostui tämän virolaisesta kirjastosta, tutki <i>Lydia Koidulan</i> ja <i>Anna Haavan</i> runoja sekä opetteli kieltä <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/julius-krohn.html">Julius Krohnin</a></i> kieliopin avulla. Tutuksi tuli myös veljen tilaama <i>Postimees-lehti</i>.<br />
<br />
Menestyneenä runoilijana innostusta kasvattivat ystävyyssiteet <i>Noor-Eestin</i>, Viron kirjallisuuselämän henkisen etujoukon piirissä sekä rakastuminen <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/aino-kallas.html">Aino Kallakseen</a></i>. Venäjän keisarivallan romahdettua Leino tervehti heimoveljiä runolla <i>Vapaa Viro</i>. Hänen kerrotaan yrittäneen jopa värväytyä suomalaisiin vapaaehtoisjoukkoihin, jotta voisi kaatua Viron vapauden puolesta.<br />
<br />
Henkilökohtaisesti Leino tutustui maahan <i>Aino Thauvón-Suitsin</i> johdattamana keväällä 1921. Matka oli yhtä riemusaattoa niin Tallinnassa kuin Tartossa, jossa hän esiintyi yliopiston aulassa kuten presidentit <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/lauri-kristian-relander.html">Relander</a></i> ja <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/urho-kekkonen.html">Kekkonen</a></i> ajallaan. Erityisesti hän arvosti tapaamista <i>Jaan Tõnissonin</i> kanssa ja kävi tämän kanssa Postimees-lehdessä keskustelua heimokielten ottamisesta kouluopetukseen. Virolaisten vastaanotosta huumaantunut Leino anoi lopulta presidentti <i>Ståhlbergilta</i> vapautusta Suomen alamaisuudesta ja sijaan riigivanem <i>Pätsiltä</i> Viron kansalaisuutta. Hakemuskirjeet haudattiin kaikessa ystävyydessä.<br />
<br />
<hr />
<h3>
Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa</h3>
<ol>
<li>Pilt/Kuva: Eino Leino ja Gustav Suits, Helsingi 1922, <a href="https://www.kuvakokoelmat.fi/" target="_blank">Soome muuseumiameti pildikogud | Museoviraston kuvakokoelmat</a></li>
<li>Eino Leino, <a href="http://runosto.net/eino-leino/leirivalkeat-1917/vapaa-viro/" target="_blank">Vapaa Viro</a>, 12.5.1917, Runosto.net</li>
<li>Eino Leino, <a href="http://runosto.net/eino-leino/syreenien-kukkiessa/nuori-sankari/" target="_blank">Nuori sankari</a>, <a href="https://estofilia.finland.ee/2018/01/albert-penttila.html" target="_blank">Albert Penttilän</a> "kaatumisen" innoittama runo, tammikuu 1919, Runosto.net</li>
<li><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/lauri-kettunen.html">Lauri Kettunen</a>, Tieteen matkamiehen uusia elämyksiä, murrosvuodet 1918–1924, WSOY 1948</li>
<li>Aino Thauvón-Suits, Tuntemani Eino Leino – kärsivä ihminen, WSOY 1958</li>
<li>L. Onerva, Eino Leino. Runoilija ja ihminen 1–2, Otava 1932</li>
<li>Mr., <a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestlane19690205.1.7" target="_blank">Eino Leino tahtis saada Eesti kodanikuks</a>, Vaba Eestlane 5.2.1969</li>
<li><a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=teatajapoliit19690809.1.3" target="_blank">Kostantin Päts Soome diplomaadi mälestustes</a>, Teataja 9.8.1969</li>
<li><a href="https://estofilia.finland.ee/2018/02/pekka-lilja.html">Pekka Lilja</a>, Eino Leino ja Viro : tutkimus Eino Leinon virolaisaiheisesta tuotannosta ja hänen suhteestaan Viroon, sen kirjallisuuteen ja kirjailijoihin, Jyväskylän yliopisto 1981</li>
<li>Ele Süvalep, <a href="https://www.tuglas.fi/kirjallinen-noor-eesti" target="_blank">Kirjallinen Noor-Eesti</a>, Elo 2/2006</li>
<li>Pekka Linnainen, <a href="http://estofennia.eu/eino-leino-1921-viro-aidinkielen-tunneille/" target="_blank">Eino Leino 1921: Äidinkielen oppitunneista yksi veljeskansan kielelle</a>, Estofennia 24.9.2014</li>
<li>Hannu Remes, <a href="https://www.tuglas.fi/estofiili-eino-leino" target="_blank">Estofiili Eino Leino</a>, Elo 3/2018</li>
<li><a href="https://www.kainuuneinoleinoseura.fi/oskar-lonnbohm/" target="_blank">Eino Leinon tukija ja esikuva: vanhin veli Oskari</a>, Kainuun Eino Leino -seura ry</li>
<li>Maria-Liisa Nevala, <a href="https://kansallisbiografia.fi/kansallisbiografia/henkilo/2833" target="_blank">Eino Leino</a>, Kansallisbiografia 2.10.1998</li>
<li><a href="https://estofennia.eu/hietaniemi.pdf" target="_blank">Eesti ja Soome lugu Helsingi Hietaniemis</a>, Hietaniemen Viro-opas, Pekka Linnainen 2010–</li>
<li><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Hietaniemi_kalmistu" target="_blank">Hietaniemi kalmistu</a>, Helsingi, Wikipedia (eesti)</li>
</ol>
Estofiliahttp://www.blogger.com/profile/04136220323183679204noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8258637855286550617.post-70188416181120670502018-02-24T19:54:00.000+02:002018-08-26T12:33:52.611+03:00Johannes Gabriel Granö<h3>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjLoHA4teN_OrRV0s3oD6IAt3ct3kMrtsmS2NWwOqhbxRlyggCdxwSwyzOh2vN6YHLucfCKWd7Yfeqfrq9JMmAoaKlz1rl8pPaHGu-HvByqktubvL0qp2YGvbubWlT7O__iUGeGA7fkww/s1600/JG-Grano.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjLoHA4teN_OrRV0s3oD6IAt3ct3kMrtsmS2NWwOqhbxRlyggCdxwSwyzOh2vN6YHLucfCKWd7Yfeqfrq9JMmAoaKlz1rl8pPaHGu-HvByqktubvL0qp2YGvbubWlT7O__iUGeGA7fkww/s400/JG-Grano.jpg" width="400" /></a>
Geograafiaprofessor, kes ei olnud nõus pidama loenguid ei saksa ega vene, vaid üksnes eesti keeles, ja kes andis Lahemaale nime.</h3>
Johannes Gabriel Granö üllatas oma kolleege, kui võttis 1919. aastal vastu geograafia õppetooli Tartu ülikoolis. Hea õpetaja lahkumisele Helsingist ei vaadatud hea pilguga. Kogenud teadlane oli jõudnud juba teha tulemuslikku uurimistööd nii Mongoolias kui ka Altai mägedes ja oskas isegi sealseid kohalikke keeli. Siberi maastikud olid talle tuttavad Omskis veedetud lapsepõlveaastatest.<br />
<br />
Granö lükkas tagasi ettepaneku pidada loenguid saksa või vene keeles ja teatas, et tema ainumane õpetuskeel on eesti keel. Keel oli talle tuttav juba Siberi-aastatest, küll ainult suhtlustasemel, kuid asi oli põhimõttes. Granö väitis, et eesti üliõpilased pole mitte tema ja ta karjääri jaoks, vaid tema on nende jaoks. Ka eesti keelest pidi saama teaduskeel alal, mille ülesannete hulka kuulub isamaa uurimine. Soomemeelne Granö sai eestimeelsusest hästi aru ja edendas seda.<br />
<br />
Usina töötegemise järel sai eesti keelest Granö seitsmes keel, milles ta tõesti alustaski täiskoormusega õpetamist. See avaldas muljet nii tema õpilastele kui ka õppetooli 1923. aastal üle võtnud <i>August Tammekannile</i>. Granö lõi geograafiaosakonna vaat et tühjale kohale ja kasvatas seda kiirelt. Ta õpetas metoodikat, mille abil eristati maastikuliselt ühesuguseid alasid ning koostati geograafilisi territoriaaljaotusi. Lisaks innustas Granö oma õpilasi ja eestlasi tegelema kodu-uurimisega. Ta oli ka<i> Eesti Kirjanduse Seltsi</i> kodu-uurimistoimkonna asutamisest 1920. aastal selle esimees.<br />
<br />
Lahemaa rahvuspargi nimi pärineb 1922. aastal teadusajakirjas <i>Loodus </i>avaldatud Granö kirjutiste sarjast „<i>Eesti maastikulised üksused”</i>. Traditsioonilisi kohanimesid meenutav ja piirkonda iseloomustav nimi oli tabav ja elujõuline valik.<br />
<br />
<hr />
<h3>
J. G. Granö (1882–1956)</h3>
Johannes Gabriel Granö yllätti kollegansa ottamalla vuonna 1919 vastaan maantieteen oppituolin Tarton yliopistosta. Osaavan opettajan lähtöä ei katsottu Helsingissä hyvällä. Kokenut tutkija oli jo ehtinyt tehdä tuloksekasta tutkimustyötä niin Mongolissa kuin Altain vuoristossa ja osasi jopa sikäläisiä kieliä. Siperian maisemat olivat tulleet tutuksi lapsuusvuosina Omskissa.<br />
<br />
Granö torjui ehdotuksen luennoida saksaksi tai venäjäksi ja ilmoitti, että virosta tulee hänen yksinomainen opetuskielensä. Kieli oli hänelle tuttu jo Siperian vuosilta, mutta tässä vaiheessa vain puhekielenä, mutta valinta oli periaatteellinen. Granö totesi, että virolaiset opiskelijat eivät ole häntä ja hänen uraansa varten, vaan hän heitä varten. Viron kieli oli myös nostettava tieteen kieleksi alalla, jonka velvoitteisiin kuulu oman isänmaan tutkimus. Suomenmielinen Granö ymmärsi ja edellytti vironmielisyyttä.<br />
<br />
Kiivaan uurastuksen jälkeen virosta tuli Granön seitsemäs kieli, jolla hän todellakin aloitti täysimittaisesti koko opetustoimen. Tätä hämmästeli myös hänen oppilaansa ja oppituolinsa vuonna 1923 perinyt <i>August Tammekann</i>. Granö rakensi maantieteen laitoksen lähes tyhjästä ja sai sen nopeasti kehittymään. Hän opetti metodiikkaa, jonka avulla erotettiin maisemallisesti yhtenäisiä alueita ja tehtiin maantieteellisiä aluejakoja. Lisäksi Granö kannusti oppilaitaan ja virolaisia kotiseutututkimukseen. Hän toimi myös <i>Viron Kirjallisuuden Seuran </i>kotiseutututkimuksen toimikunnan puheenjohtajana alkaen sen perustamisesta vuonna 1920.<br />
<br />
Lahemaan kansallispuiston nimi on peräisin tiedelehdessä <i>Loodus</i> vuonna 1922 julkaistusta Granön kirjoitussarjasta <i>Viron maastolliset yksiköt</i>. Perinteisiä seutunimiä muistuttava nimi tarkoittaa ”lahtimaata” ja olikin Granöltä kuvaava valinta.<br />
<br />
<hr />
<h3>
Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa</h3>
<ol>
<li>Pilt/Kuva: H. Riedel 1920, <a href="http://dspace.ut.ee/handle/10062/16" target="_blank">Tartu Ülikooli Raamatukogu | Tarton yliopiston kirjasto</a></li>
<li><a href="http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?ID=105" target="_blank">Eesti Biograafiline Leksikon</a>, lk/sivu 107, Loodus 1926–1929</li>
<li><a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19210202.2.2" target="_blank">Õnnesoovid Eesti de jure tunnistamise puhul</a>, Päewaleht 2.2.1921</li>
<li>J. G. Granö, Eesti maastikulised üksused, Loodus 5/1922</li>
<li>Hans Kruus (toim.), <a href="https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/85376" target="_blank">Eesti – maa, rahvas, kultuur</a>, Haridusministeeriumi kirjastus 1926</li>
<li>August Tammekann, Prof. J. G Granö 50-ne aastane, Postimees 15.3.1932</li>
<li><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/lauri-kettunen.html">Lauri Kettunen</a>, Tieteen matkamiehen uusia elämyksiä, murrosvuodet 1918–1924, WSOY 1948</li>
<li>Enn Tarvel, Lahemaa ajalugu, Eesti Raamat 1983</li>
<li>Olavi Granö, <a href="https://www.tuglas.fi/j_g_gran%C3%B6_uudisti_maantieteen" target="_blank">Suomalainen tienraivaaja Tarton yliopistossa</a>, Elo 2–3/2011</li>
<li>Varje Sootak, <a href="https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/201" target="_blank">Kuidas ülikool eestikeelseks muutus</a>, Universitas Tartuensis 11/2013</li>
<li>Anssi Paasi, <a href="https://kansallisbiografia.fi/kansallisbiografia/henkilo/5417" target="_blank">Johannes Gabriel Granö</a>, Kansallisbiografia 28.11.2000</li>
<li><a href="https://fi.wikipedia.org/wiki/J._G._Gran%C3%B6" target="_blank">J. G. Granö</a>, Wikipedia (põhjalik elulugu soome keeles)</li>
</ol>
Estofiliahttp://www.blogger.com/profile/04136220323183679204noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-8258637855286550617.post-37241385634515174112018-02-24T19:39:00.001+02:002020-07-17T10:43:10.302+03:00Lauri Kristian Relander<h3>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjkPB2UQrPGx4dLokraq8SddXN2-OB7hpHrG0V1ItW21jxR256UdA_H9R2rIXpAGftHbyumIWiJWmZ-clu19l0zLW6rKoOvI28oKSdW2u3Y5WaC5yRb2pzGh-Gan7zgt9PYE7WYAR36pg/s1600/LK-Relander.jpg" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="720" data-original-width="960" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjkPB2UQrPGx4dLokraq8SddXN2-OB7hpHrG0V1ItW21jxR256UdA_H9R2rIXpAGftHbyumIWiJWmZ-clu19l0zLW6rKoOvI28oKSdW2u3Y5WaC5yRb2pzGh-Gan7zgt9PYE7WYAR36pg/s400/LK-Relander.jpg" width="400" /></a>
Vabariigi presidendina Soome rahvusvahelisi suhteid loonud "Reissu-Lassi" teadis, kuhu esimesena suunduda.</h3>
Lauri Kristian Relander tegi ametiajal viis riigivisiiti, mis olid iseseisvunud Soome jaoks esimesed. Tolle aja kohta kiire reisitempo tõi kaasa pressi kriitika, karikatuurid ja hüüdnime <i>Reissu-Lassi,</i> aga ka positiivse huvi. Nii ka esimene ja pikim riigivisiit, mille vabariigi president tegi Eestisse 21.–24. mail 1925.<br />
<br />
Relander oli asunud ametisse märtsi algul ja seega eestlaste jaoks pea tundmatu. Sellest hoolimata oli tema reis Eestisse kahtlemata kõige suurepärasem, mida Soome riigipea kunagi kogenud, ja seda kuni tänapäevani. Relander saabus Tallinnasse lootsiameti esinduslaevaga <i>Eläköön</i>, mille võtsid merel vastu miinilaevad <i>Lennuk</i> ja <i>Vambola</i>. Sadama ees lasti ristlejalt <i>Lembit</i> 21 tervituslasku. Sõjaväelaste paraadi sai president vastu võtta nii Tallinnas kui ka Tartus. Tegemist oli riigivisiidiga, mille kõnedes kordus vennasrahva tänulikkus soomlaste abi eest vabadussõjas.<br />
<br />
Päevareis Tartusse korraldati rongiga. Auavaldusi esitati nii mõneski vahejaamas ning ülejäänutes aeglustati kiirust. Kohale jõudes ootasid kahel pool teed üliõpilaste aurivid ja kõnepidamine Tartu ülikooli aulas, nagu ka <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/urho-kekkonen.html"><i>Urho Kekkoneni</i></a> puhul 1964. aastal. Relander rääkis küll soome, kuid tema järel esinenud haridusminister <i>E. N. Setälä </i>eesti keeles. Ühtlasi tänas minister ülikooli audoktoriks kutsumise eest. Eraldi külastati Raadi mõisa, kus president tervitas <i>Miina Härma</i> juhatatud segakoori. Mõisas avatud Eesti rahvusmuuseumi tutvustas selle juht <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/ilmari-manninen.html"><i>Ilmari Manninen</i></a>. Linna korraldatud õhtusööki nauditi <a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/armas-lindgren.html"><i>Armas Lindgreni</i></a> projekteeritud teatri- ja seltsimajas. Lõpetuseks tutvus soomlaste seltskond Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) majaga, kus Soome sõlmis 1920. aastal Nõukogude Venemaaga Tartu rahulepingu.<br />
<br />
Pärast kodumaale naasmist alustas Relander riigivanem <i>Jüri Jaaksonile</i> tänutelegrammi pika lausega: <i>„Kõrvus kaiguvad ikka veel eestlaste elaguhüüded, silme ees vilksatavad armsate Eesti laste käes lehvivad lipud, südames värahtavad – ma kinnitan – nii kaua, kuni me elame, tunded, mis meis on äratanud Eestis osaks saanud hõimusõprus”.</i><br />
<br />
Soome kino teerajaja, Saksamaal sündinud <i>Kurt Jäger</i> tegi riigivisiidist dokumentaalfilmi, mis kingiti eestikeelsete vahetekstidega varustatult Eesti valitsusele. Sellest sai esimene ametlik filmisäilik eesti arhiivinduses.<br />
<br />
<hr />
<h3>
L. Kr. Relander (1883–1942)</h3>
Lauri Kristian Relander teki presidenttikaudellaan viisi valtiovierailua, jotka olivat itsenäisen Suomen ensimmäiset. Ajan oloissa kiivas matkailutahti herätti lehdistössä kritiikkiä, pilapiirroksia ja lempinimen ”Reissu-Lassi”, mutta myös myönteistä kiinnostusta. Niin myös valtiovierailuista ensimmäinen ja pisin, jonka tasavallan presidentti teki Viroon 21.–24. toukokuuta 1925.<br />
<br />
Relander oli astunut virkaansa vasta maaliskuun alussa ja siten virolaisille varsin tuntematon. Siltikin hänen Viron-matkansa oli epäilemättä loistokkain, mitä Suomen valtionpäämies on maassa koskaan kokenut – ja jääneekin sellaiseksi. Relander saapui Tallinnaan luotsilaitoksen edustusaluksella <i>Eläköön</i>, jonka merellä olivat ottaneet vastaan miinalaivat <i>Lennuk</i> ja <i>Vambola</i>. Sataman edustalla risteilijä <i>Lembit</i> ampui 21 tervehdyslaukausta. Sotilasparaatin presidentti sai vastaanottaa niin Tallinnassa kuin Tartossa. Matka oli "valtion vierailu", jonka puheissa toistui veljeskansan kiitollisuus suomalaisilta vapaussodassa saadusta avusta.<br />
<br />
Päivämatka Tarttoon järjestettiin junalla. Kunnianosoituksia oli myös muutamilla väliasemilla ja muidenkin kohdalla vauhtia hiljennettiin. Perillä odottivat ylioppilaiden kunniakujat ja puheenpito Tarton yliopiston juhlasalissa, kuten <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/urho-kekkonen.html">Urho Kekkostakin</a></i> vuonna 1964. Relander puhui kylläkin suomeksi, mutta häntä seurannut opetusministeri <i>E. N. Setälä</i> viroksi. Tämä kiitti samalla kutsustaan yliopiston kunniatohtoriksi. Erikseen vierailtiiin Raadin kartanossa, jossa presidenttiä tervehti <i>Miina Härman</i> johtama sekakuoro. Kartanossa avattua Viron kansallismuseota esitteli museon johtaja <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/ilmari-manninen.html">Ilmari Manninen</a></i>. Kaupungin tarjoama päivällinen nautittiin <i><a href="http://estofilia.finland.ee/2018/01/armas-lindgren.html">Armas Lindgrenin</a></i> suunnittelemassa Vanemuisen teatteri- ja seuraintalossa. Lopuksi suomalaisseurue tutustui Viron ylioppilasseuran (EÜS) taloon, jossa Suomi solmi Tarton rauhansopimuksen Neuvosto-Venäjän kanssa vuonna 1920.<br />
<br />
Palattuaan kotimaahan Relander aloitti kiitossähkeensä riigivanem <i>Jüri Jaaksonille</i> pitkällä virkkeellä: <i>”Vielä kaikuvat korvissamme virolaisten elagu-huudot, vielä vilahtelevat silmissämme Viron rakkaitten lasten heiluttamat liput, vielä värähtelevät ja – vakuutan sen – värähtelevät niin kauan kuin elämme sydämissämme ne tunteet, jotka Virossa osaksi tullut heimoystävyys on virittänyt."</i><br />
<br />
Suomalaisen elokuvan uranuurtaja, saksalaissyntyinen <i>Kurt Jäger</i> teki valtiovierailusta dokumentin, joka lahjoitettiin vironkielisin välitekstein varustettuna Viron hallitukselle. Siitä tuli maan arkistolaitoksen ensimmäinen elokuvallinen arkistokappale.<br />
<br />
<hr />
<h3>
Allikad ja lisainfo | Lähteitä ja lisätietoa</h3>
<ol>
<li>Pilt/Kuva: Saabumine Tallinna 21.05.1926, <a href="https://www.kuvakokoelmat.fi/" target="_blank">Soome muuseumiameti pildikogud | Museoviraston kuvakokoelmat</a></li>
<li><a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/1224886?page=2" target="_blank">Suomen eduskunnan jäsenet tervehdysmatkalla Virossa</a>, Satakunnan Kansa 31.5.1919</li>
<li><a href="https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sotsialdemokratesu19190531.1.3" target="_blank">Soomlaste külaskäik Tallinnas</a>, Sotsialdemokrat 31.5.1919</li>
<li><a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/1506271?page=1" target="_blank">Koko Tallinna on valmiina ottamaan vastaan Suomen tasavallan presidentin</a>, Uusi Suomi 21.5.1925</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kaja19250521-1.2.12" target="_blank">Soome president Eestis külas</a>, Kaja 21.5.1925</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19250521.2.5" target="_blank">Tervetuloa!</a> Postimees 21.5.1925</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19250521.2.7" target="_blank">Tervetuloa, rakkaatt suomalaiset vieraat!</a> Päevaleht 21.5.1925</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=wabamaa19250521.1.3" target="_blank">Tervetuloa! – Tere tulemast!</a> Vaba Maa 21.5.1925</li>
<li><a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/1394243?page=6" target="_blank">Suurenmoinen ja sydämellinen vastaanotto Tallinnassa</a>, Helsingin Sanomat 23.5.1925</li>
<li><a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/1433602?page=1" target="_blank">Tasavallan presidentti veljeskansamme vieraana</a>, Liitto 23.5.1925</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19250524.2.3" target="_blank">Soome külaliste sõit Tallinnast Tartu</a>, Postimees 24.5.1925</li>
<li><a href="http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19250524.2.5" target="_blank">President Relanderi külaskäik Tartu</a>, Postimee 24.5.1925</li>
<li><a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/1506242?page=1" target="_blank">Eilen otti Tartto juhlien vierailevan presidentin vastaan</a>, Uusi Suomi 24.5.1925</li>
<li><a href="https://digi.kansalliskirjasto.fi/sanomalehti/binding/1394231?page=1" target="_blank">Tasavallan presidentti on palannut Virosta</a>, Helsingin Sanomat 25.5.1925</li>
<li>Kurt Jäger (video), <a href="http://www.elonet.fi/fi/elokuva/117364" target="_blank">Suomen presidentin Lauri Relanderin vierailu Virossa</a>, Taide-Filmi 1925, Elonet</li>
<li>Kurt Jäger, <a href="http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/7497/sisukokkuvote" target="_blank">Soome presidendi külaskäik ja hiilgav vastuvõtt Eestis</a>, Taide-Filmi 1925, EFA</li>
<li><a href="http://suomenpresidentit.fi/relander/" target="_blank">Lauri Kristian Relander</a>, Sumen presidentit, Helsingin kaupunki</li>
<li>Jukka-Pekka Pietiäinen, <a href="https://kansallisbiografia.fi/kansallisbiografia/henkilo/628" target="_blank">Lauri Kristian Relander</a>, Kansallisbiografia 7.6.2000</li>
<li><a href="https://estofennia.eu/hietaniemi.pdf" target="_blank">Eesti ja Soome lugu Helsingi Hietaniemis</a>, Hietaniemen Viro-opas, Pekka Linnainen 2010–</li>
<li><a href="https://et.wikipedia.org/wiki/Hietaniemi_kalmistu" target="_blank">Hietaniemi kalmistu</a>, Helsingi, Wikipedia (eesti)</li>
</ol>
Estofiliahttp://www.blogger.com/profile/04136220323183679204noreply@blogger.com